Ühiskondlik ja kirjanduslik huvi lastekirjanduse ning selle probleemide vastu: lastekirjanduse aastaülevaated, võistlused, uurimused. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. Muutuste keerises: 1990ndad Lastekirjanduse muutumine üleminekuaja tingimustes. Tõlketeosed ja kordustrükid. Perioodi II poolest algupärandeid rohkem. Lasteajakirjandus: Meie Meel, Põhjanael, Täheke jt. Lasteproosa. Domineerib kunstmuinasjutt. Edgar Valter, Henno Käo, Andrus Kivirähk. Lasteluule: Leelo Tungal, Ilmar Trull, Jaanus Vaiksoo, Noortekirjandus kiratseb.
e illustreeritud didaktilisiPiltvärsslood: "Pambu peedu", "Seene-Mikk ood on mängulised, fan-"Piripilli-Liisu" 1906 a. oni- ja sõnakoomikaga Valimik: "Lõhkiläinud Kolumats" 1979 a. ppetlikkus epõhimõte "Kalevipoeg", "Suur Tõll" 1928 a. iialdustega (nt. Piripilli- Värsid: "Lapsed tuppa", "Eidekese unenägu e märgatav areng nii kvalitatiivses, kui kvantitatiivses mõttes. diga neljkordseks. Kättesaadavaks muutus maailmakirjanduse eesti- ujunes välja ulatuslik ja sisukas lasteajakirjandus, ealine ja sooline useks ja rahvuskirjanduse hinnatavaks osaks. Looming keel, põnev sündmustik"Inderlin" reisikiri 1920 (2001 Tartu) muinasjutulise elemen-""Nukitsamees" 1920 ("Laste jutud" 1987 ajakirjanduses lühilugu-"Lauka poiste ootamatu teekond" 1925 "Pett ja Parbu" 1928 ("Laste jutud"1987) ga tungida lapse maa- Esimene lastevärss "Andi unenägu" 1902
toimetaja, kirjaniku või ajakirjaniku peale keskkomitee ideoloogiasekretärile, kes kutsus asjaosalise "vestlusele", mille lõpptulemusena tehti parandused tekstis või muudatused toimetuse kaadrites. (Lauk 2007). Perestroika ja glasnosti aeg 1980. aastate keskel oli paljudele nagu paisu tagant pääsemine. Tsensuurivalitsus hakkas ohtu tajuma juba 1986 kõik partei, nõukogude- ja komsomoliorganite ametialased dokumendid kästi järsku akti alusel hävitada. 1987 vabastati lasteajakirjandus eeltsensuurist. Seejärel said väljaanded ennistada oma nimesid (Sakala 1988, seejärel Viru Sõna, Läänlane, Saarte Hääl, Pärnu Postimees) kusjuures algatajaiks olid kohalikud rajooni parteikomiteed, mitte EKP. Teisitiütlevat perioodikat hakkas ilmuma infolehtede nime all, sest infolehed olid eeltsensuurist vabastatud lootuses, et need jagavad kitsast erialast infot. See kasvas ideoloogiasekretäridel üle pea! 1989. a keskpaigaks oli luba antud 285 infolehe väljaandmiseks!
annaabi.ee 
