Didaktika ehk õpetusõpetuse võib jagada kahte ossa: õpetus- ja õppimisprotsessi ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks. Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimisprotsessid. Kasvatuspsühholoogia tegeleb muudelgi kasvatusvaldkondadega. Sageli jagatakse kasvatuspsühholoogia arengupsühholoogiaks, sotsiaalpsühholoogiaks ja hariduspsühholoogiaks. Paljudes uurimistöödes püütakse lahendada koduse ja lasteaiakasvatuse probleeme, nendest probleemidest on huvitatud ka teised teadusalad, nagu psühholoogia, sotsioloogia ja teised ühiskonnateadused. Pereuuringute alla kuulub kogu uurimis- ja selgitustöö, mis puudutab pere kohta, tegevust ja ülesandeid ühiskonnas, pereliikmete omavahelisi suhteid, nende tagajärgi, iseloomu ja neis toimuvaid muutusi. Perekonna uurimine on hea näide paljude eri teaduste koostööst. Teadusuuringute ülesanneteks peetakse tavaliselt nähtuste kirjeldamist ja võrdlemist ning
Sageli jagatakse kasvatuspsühholoogia arengupsühholoogiaks, sotsiaalpsühholoogiaks ja hariduspsühholoogiaks. Haridusuuringute valdkonnad Paljude kasvatusprobleemide lahendamiseks on vältimatu kasvatusteaduse eri valdkondade koostöö. Haridusuuringud. Võime rääkida kolme tüüpi haridusuuringutest: baasuuringutest, arendusuuringutest ja hinnangu-uuringutest. Pereuuringute valdkonnad Paljudes uurimistöödes püütakse lahendada koduse ja lasteaiakasvatuse probleeme, nendest probleemidest on huvitatud ka teised teadusalad, nagu psühholoogia, sotsioloogia ja teised ühiskonnateadused. Pereuuringute tähtsus. Kodusele kasvatusele suunatud uuringutel alati olnud tähtis koht kasvatust puudutava informatsiooni kogumises. Ülevaadet perest ja kodude kasvatuspraktikast on vaja ka kui alust, millele toetudes teha mitmesuguseid ühiskondlikke otsuseid. Seega on perekonda puudutavatel uuringutel ka oluline ühiskondlik ülesanne.
annaabi.ee 
