sicher. Ich würde gerne Erzieherin im Kindergarten werden, weil ich Kinder liebe. Ich mag, wenn ich mit Kindern umgehen kann. Also ich denke, dass Erzieherin als Beruf sehr nützlich für mich auch in Zukunft ist. Wenn ich meine Kindern bekommen, dann ist mein Beruf sehr wichtig. Peale gümnaasiumi lõppu tahaksin ma Tallinna Ülikooli minna, aga see ei oli veel päris kindel. Ma tahaksin meelsasti lasteaiakasvatajaks saada, kuna ma armastan lapsi. Mulle meeldib, kui ma saan lastega tegeleda. Samas ma arvan, et lasteaiakasvataja ametina on väga kasulik mulle ka tulevikus. Kui ma endale oma lapsed saan, siis siis tuleb mulle väga kasuks minu amet.
Pole lihtne valida elukutset Elukutseid on palju, igale inimesele sobib neist vähemalt 5-6 tükki. Kuid milline on see õige elukutse? Elukutseid on tõesti väga palju, ma võin hakata, kas ehitajaks, keevitajaks, kokaks, õpetajaks, lasteaiakasvatajaks, torumeheks jne . Kuid selleks, et ma saaksin mingisuguse töö sealt valida, pean ma seda eriala õppima. Ega iga inimene ei saa lihtsalt kuskile asutusse sisse astuda ja öelda: ,, Ma soovina siia tööle tulla. '' See ei ole nüüd nii lihtne ka. Peab paar aastat koolis õppima ja siis saabki. Kuid on ka teine, pikem võimalus, võib minna peale üheksandat klassi õppima laialdasema eriala valikuga klassi, näiteks majanduse klassi
mõjutavad lähedalt meid ja meie tuttavaid. Vahel eksitakse oma valikutega, vahel mitte. Õnnelikud on need, kes ei eksi, aga enamasti tuleb kordki elus kahetsed varem vastu võetud otsust. Mis on teelahe? Teelahe on valikud, mille ees seisame. Mida aeg edasi, seda tähtsamaks valikud muutuvad. Paljudel kooli lõpetanutel on ees raske valik: mida ja kuhu õppima minna? Minul endal seisab ees sama valik pärast keskkooli. Ma soovin õppida lasteaiakasvatajaks, aga ei oska otsustada, kus. Olen mõelnud mitmele koolile:Tallinna Pedagoogilisele Seminarile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Valgamaa Kutseõppekeskusele. Valikute tegemisel pean nõu sugulastega ning kaalun valikute häid ja halbu külgi. Töökoha kaotus peaneb inimesed keerulise valiku ette. Juuli lõpu seisuga oli Eestis 75 195 töötu- rohkem kui kunagi varem pärast Eesti taasiseseisvumist. Töö kaotanud pensionärid tulevad toime, sest neil on kindel pension
eluaastast. 10- aastaselt läksid lapsed kooli. Erilist rõhku pandi vene ja saksa keele õpetamisele. Tähtis oli ka käsitöö õpetamine. Kudumist ja heegeldamist õppisid võrdselt nii tüdrukud kui poisid. Õpetuse korralduslik ülesehitus oli koolilik. Lapsevanematega hoiti kontakti, neile korraldati misjoniõhtuid ja piibli seletamise tund. Diakonissid valmistasid kristliku maailmavaatega saksameelseid tütarlapsi ette lisaks haigla- ja misjoniõdedele ka lasteaiakasvatajaks. 1863. aastal asutati "Väikelaste õpetajate kool kus diakonissidele anti teoreetilist ja praktilist õpetust lastekasvatuse alal. Õppekavas oli: väikelapse õpetamise metoodika, tervishoid, kataheetika, võimlemine, masseerimine, praktilised harjutused lasteaias, kodumajapidamine ja teised praktilised tööd. Asutus töötas kuni 1917 aastani, mil Tallinna linnavalitsus võttis selle üle oma haldusalasse . 1862. aastal avas lasteasutuse Eesti Abiandmisselts
stereotüüpsetele arusaamadele. Aeg muudab ka soorolle Lisaks on viimastel aastakümnetel maailmas toimunud muudatused puudutanud ka traditsioonilisi soorolle. Kui 30 aastat tagasi võis mehelikkuse ideaaliks olla Rambo-taoline olend, siis 21. sajandil tegelevad mehed üha rohkem laste kasvatamise ja veedavad perega koos aega. Samuti oodatakse mehelt lähisuhtes avatust ja empaatiat, on avanenud uued karjäärivõimalused eri valdkondades näiteks mees lasteaiakasvatajaks! 11 Samal ajal on muutunud naisegi roll ta pole enam kodune ja laste eest hoolitsev lilleke. Ühiskonna tasandil on üha rohkem võimu koondunud naiste kätte ja selle võimuga on kaasnenud ka varem põhiliselt mehele iseomaste väärtuste ja omaduste kõrgenenud hindamine. Muu hulgas oodatakse naiselt üha rohkem vastutuse võtmist, agressiivsust ja liidrina käitumist. Nende muutuste taustal võiks oletada, et ka naise soostereotüübis on toimunud suured muutused.