Inimene ei või kunagi teada, kes on teiselpool ekraani ning mida ta kavatseb. Väga hea on, kui avaldad oma koduseid andmeid või midagi muud isiklikku ning seda kurjalt ära ei kasutata, paraku on tihti olnud sündmusi, kus anonüümselt internetis suhtlev inimene avaldab oma aadressi ning räägib mis aegadel maja tühi on. See võimaldab maja lihtsalt tühjaks röövida. Samamoodi avab see hoopis lihtsamad ja kergemad viisid lasteahistajate jaoks, kes on ise vanad mehed ning suhtlevad anonüümselt noorte lastega. Laps on kõige enam mõjutatav isik ning seega on maailmas väga palju lapseahistamisjuhtumeid, ka siin, pisikesel Eestimaal. Veel üheks miinuseks on keele hävimine. Internetis räägitakse interneti keeles: ,,Ou, mt? Tna vlja lähme vä? Pmst võib kll" Täishäälikute vahelt ära jätmine on väga levinud ning paljusid sõnu lühendatakse omatahtsi. Näiteks saab sõnapaarist: mis teed? hoopis lühend Mt?
kättemaksuna. Igaüks peab vastutama oma tegude eest. Need, kes tapavad pidevalt, teevad seda vabaduses ikka ja jälle, olenemata sellest, millist mõjutusvahendit nende peal ka rakendataks. Surmanuhtluse vastu räägib see, et tegemist on ebahumaanse, primitiivse ja brutaalse riikliku kättemaksuaktiga, mis on vastuolus Euroopa kristliku kultuuri põhiväärtustega ning takistab ühiskonna moraalset progressi (Saar 1996: 1840). Aga mõrvarite, piinajate, lasteahistajate ja muu inimrämpsu teod ei ole ebahumaansed, primitiivsed ja brutaalsed. Nemad võivad oma tegusid teha ja kohtusüsteem, olles humaanne, määrab neile vanglakaristuse, mis neid niikuinii ei paranda ja maksumaksjad on kohustatud veel nende elamiskulud tasuma. Odavam oleks nad surmata kuna nende elamise peavad kinni maksma ka ohvrid, kellele nad pöördumatut kahju on tekitanud. Aga sunniviisiliselt elu võtta sellepärast, et
annaabi.ee 
