Ametis olles märkas ta suuri puudusi eelkoolipedagoogikas. Ta soovis niisuguseid asutusi ellu kutsuda, kus väikeste laste arenduse ja kasvatuse eest nende sisemise elu nõudmiste, vanaduse ja arenemisastme kohaselt õigel viisil hoolt kantakse. Lasteaedu võis jaotada mitmesse liiki: 1) perekonna lasteaiad ( üks pere võtab teiste lapsi enda juurde) 2) eralasteaiad ,mida keegi lasteaednik asutab ja omal kulul ülal peab) 3) seltside lasteaiad (seltsid peavad üleval ja maksavad lasteaednikele palka) 4) vabriku lasteaiad (vabriku omanik peab oma tööliste lapsi üleval) 5) linnade ja kroonu poolt ülalpeetud lasteaiad Fröbeli pedagoogika neli põhiprintsiipi olid: - täiuslikkuse printsiip 6 - isetegemine - mäng - usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel 2. LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS Esimesed koolieelsed lasteasutused loodi 19. sajandil Inglismaal, Hollandis, Belgias jm. peamiselt vabrikute juurde.
Lasteaedades oli koostatud oma kodukord ja tunnikava, kuid puudus ühtne õppekava. Kuna üldist õppekava polnud, koostas iga lasteaia juhataja ise nii aasta- kui ka päevakava. Olukorra lahendamisel paistsid aktiivsusega silma Pärnu lasteaednikud, kes pöördusid 1931. aastal kirjaga haridusministri poole. Muuhulgas nõuti, et samaväärselt õpetajatega oleksid seadusega tagatud lasteaednike õigused, kohustused, kohale valimine, palgamäär, haiguskindlustus jms. Esimene erialane, lasteaednikele suunatud ja lasteaednike omavaheliseks suhtlemiseks mõeldud ajakiri hakkas ilmuma 1930 aastal. Ajakirja väljaandmisega tegeles Eesti Lasteaednike Selts. Avaldatud artiklid on kirjutatud lasteaednike poolt, teemadeks lasteaia igapäevamured, pedagoogiline töö ja lasteaednikuks olemise tähendus. Lisaks on küsimuste ja vastuste rubriik, kus on otsitud vastust küsimusele: kas ja kuidas läheneda lasteaias algõpetusele? Ära on toodud
annaabi.ee 
