tingimused on aastate jooksul märgatavalt palju muutunud. Käesolevas referaadis käsitletakse naise rasedust, sünnitust, elu peale lapse sündi, katsikupidu ning uskumatuna tunduvaid titetarkusi vanarahvalt. Kirja on pandud huvitavamad kombed ja uskumused, mis on varasemalt sünniga seotud olnud. 2 1.RASEDUS Traditsioonipõhises talupojaühiskonnas oli rasedus eriline seisund, mida ühelt poolt iseloomustasid soovitused ja nõuded, mida lapseootel naine ise pidi rangelt järgima, teiselt poolt kehtisid arvukad kirjutamata reeglid, mida pidid arvestama kõik rasedaga suhtlevad inimesed. [1, lk 12] Loote areng ja lapse normaalne sünd arvati sõltuvalt täielikult emast endast- ema oli veel sündimata lapsega füüsiliselt ja vaimselt lahutamatult seotud. Oma-aegsetes, tänapäeval
Lapse sünd Keiu Lindeburg & Helen Niine Toila Gümnaasium 11.klass Eluringis oli neli keskset sündmust: sünd, täisealiseks saamine, abiellumine ja surm. Neist esimene ja viimane juhtusid igal juhul. Iga sündinud laps ei saanud aga täisealiseks ja iga täisealine ei abiellunud. Eestlase vana ja uue usu sümbioosis kujunenud maailmatunnetus nõudis keerulist kombestikku. Siirdumisel ühest elujärgust teise on inimene eriti avatud ja seetõttu tuli eemale hoida kuri ning tagada edu ja õnnestumine. Enne sündi Sünnikombed algasid juba lapse viljastamisest. Kui sooviti, et tulevane laps oleks poiss, pandi kirves voodikoti alla, tüdruku puhul aga nõel. Hool lapse eest kajastus keerulises käskude-keeldude süsteemis, millega lapseootel naine pidi arvestama. Paljudel tabudel oli ka otsene praktiline põhjendus. Vältimaks puudusi ja vigu lapse välimuses ja iseloomus, olid naisel keelatud mitmed toiming
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
