[3] 2.2 Päikesekaitse Me kõik oleme kogenud olukorda, et päike on kütnud toa liiga kuumaks ja akna ning ukse avamisega ei ole võimalik ruumi märkimisväärselt jahutada. Ja mida suuremad on klaasi pinnad, seda halvem on olukord. Mida siis teha? Lahenduseks oleks kasutada õhu konditsioneerimist. Samas me teame, et jahutamine on kallim kui soojendamine. Järelikult oleks optimaalseks lahenduseks õhu konditsioneerimine koos soojust tuppa mitte laskvate akende kasutamisega. Kuid millised aknad siis ei lase soojust tuppa? See on pea lahendatamatu ülesanne. Küll aga saame kasutada aknaid, kus klaasideks on nn. Päikesekaitseklaasid. Viimased on klaasid, mis lasevad pealelangevast soojuskiirgusest tuppa ainult ühe osa (vähem kui 50%) - tuppa jõudev soojuse osa võib olla 20-50%. 8
auru läbi. Sellise lahenduse puhul pole vaja kasutada ventileeritavat süsteemi. Materjalid, mis imevad rohkem niiskust endasse, vajavad ventileerimist. Nendeks on mineraalsed villad, puit, poorbetoon, kergbetoon, silikaattellis. Kui kasutada fassaadikattena selliseid materjale nagu plekk, plast, ruberoid, klaas, millel on väike auruerijuhtivus, on vaja ehitada ka õhkvahe, et hoone seest poolt tulev niiskus ei jääks auru mitte läbi laskvate materjalide taha seisma, vaid saaks konstruktsioonist välja auruda ning õhkvahes liikuv õhks saaks selle välja ventileerida. Kui kergbetoonplokk, millel on hea auruerijuhtivus, soojustada vahtpolüstüreeniga, mis ei juhi auru läbi, jääb niiskus ploki ja soojustuse vahele ning ei saa välja ja niiskuse jahtudes tekib kondents ja konstruktsiooni märgumine. Sellisel juhul on üheks lahenduseks tagada ruumi hea ventileerimine ning kasutada märgades ruumides aurutõket kergbetoonploki peal
annaabi.ee 
