1960ndad · 1960ndad The Beatles muutus eriti populaarseks (läänemaailm) · 1960 Esimesed paraolümpiamängud Roomas (läänemaailm) · 1961 Esimene inimene kosmoses (idablokk) · 1964 esilinastus film ''Armastusega Venemaalt'' (läänemaailm) · 1967 turule tuli esimene koduseks tarbeks mõeldud mikrolaineahi (läänemaailm) · 1968 Prantsuse üliõpilaste meeleavaldus Pariisis (läänemaailm) · 1969 esimest korda inimkonna ajaloos laskuti Kuu pinnale (läänemaailm) · 1960ndate aastate lõpp hakkasid tekkima noorsooliikumised (läänemaailm) 1970ndad · 1970ndate aastate algus esile tõusis hard rock (läänemaailm) · 1970ndad aastad energia- ja majanduskriis · 1971 firmas Intel loodi maailma esimene mikroprotsessor (läänemaailm) 1980ndad · 1980ndad heli salvestamiseks hakati kasutama laserseadmeid (läänemaailm)
Kuigi tänapäevased kunsti väljendamise viisid võivad olla mõnikord keerulised, on kunst siiski huvitatud ilust! Iluideaal on erinevatel ajastutel olnud väga erinev. Kõige äärmuslikum näide on kindlasti 18. sajandil olnud rokokoo ajastu. Minu arust oli rokokoo ajastu iluideaal küll kergelt väärastunud. Rõhutati küll peensust ja dekoratiivsust, kuid see, kuidas inimesed välja nägid oli väga tobe. Naiste keha meenutas kujult rohkem liivakella, riietuse puhul laskuti äärmustesse ning hügieenist ei hoolitud hoopiski. Samas on olnud ka väga konservatiivseid ning rahulikke perioode. See kõik näitab, et mõiste ,,ilu" käsitlemine sõltub ajast ning tihti järgnevad üksteisele eelmisest perioodist täielikult erinevad ideaalid. Kusjuures tihti hakatakse kunstnike tööd ehk seda, mida nad peavad ilusaks, hindama alles mõni aeg hiljem. Kunstiinimesed mõtlevad alati veidi teistmoodi ning nö.
Skandinaavia maade telliskivigootikast pole teada ehitist, mis oleks nii rohke dekoratiivskulptuuriga.» Ja jätkab: «Oma kunstilise taseme poolest ei ole Põhja-Euroopa senituntud tellisskulptuur kuigi silmapaistev. Friiside pead (Wormditt Preisi Ordu alal) või figuurid (Maarja kirik Rostockis), isegi portaalifiguurid (Marienburgi linnusekabeli «kuldne värav») on jämedakoelised, skemaatilised ja vormimõjult primitiivsed, nagu oleks neid teinud mõni müürsepast diletant. Kohati laskuti isegi nii kaugele, et figuure tehti lihtsalt vormiga nagu tavalisi telliseid (Nikolai kirik Wismaris).» Kõigest 58 meetri kõrguses kirikus oli üle 800 rindkuju, peaskulptuuri, istuvat ja seisvat figuuri, lisaks üksikute ehituselementide kaunistused, hävinud skulptuurid interjöörist, portaalidest ja mitmest varisenud või lammutatud viilust. Tähtsamad daatumid Tartu Jaani kiriku ajaloos: XII sajandi II pool / XIII sajandi algus
annaabi.ee 
