oskama nende põhjal järeldusi teha. Ta peab teadma, kuidas tema asend ja ilmaolud mõjutavad lasketäpsust ning oskama kõike seda arvestadsed valida õiget sihtimispunkti. Siseballistika on ballistikaharu, mis käsitleb kuuli liikumist relva rauaõõnes ja teisi rauaõõnes toimuvaid protsesse. Välisballistika tegeleb kuuli lennu probleemidega. Lask on kuuli väljapaiskumine laskurrelva rauaõõnest paiskelaengu põlemisel tekkinud gaaside toimel. Laskurrelvadest lasu puhul annab löökur löögi padruni kapsli pihta ja purustab selle. Seejärel süttib kapsli süütesegu ning läbi kahe ava padrukikesta põhjas süttib paiskelaeng. Paiskelaeng on püssirohulaeng, millega kuul paisatakse ettenähtud algkiirusega rauaõõnest välja. Püssirohi põleb alguses muutumatus ruumis, tekib kõrge rõhk ja temp. Kuul hakkab liikuma mööda rauda. Pärast kuuli rauast väljumist kutsuvad püssirohugaasid esile leegi ja lööklaine
täpsust, ning oskama kõike seda ar- kurrelva (miinipilduja, granaa- vestades valida õiget sihtimispunkti. diheitja, suurtüki) rauaõõnest paiskelaengu põlemisel tekkinud Siseballistika on ballistikaharu, mis gaaside toimel. käsitleb kuuli (mürsu) liikumist relva 111 Relvaõpe Laskurrelvadest lasu puhul annab 1. Eelperiood algab paiskelaengu süt- löökur löögi padruni kapsli pihta ja timisega ja lõpeb kuuli liikuma hak- purustab selle. Seejärel süttib kapsli kamisega rauaõõnes. Kuul hakkab süütesegu ning läbi kahe ava padruni- liikuma, kui püssirohugaaside rõhk kesta põhjas süttib paiskelaeng. on saavutanud nn forsseerimisrõhu taseme. Paiskelaeng on püssirohulaeng, mille-