paremaid pohjamaades. Novembris 1930 toimus noupidamine kaitsevae, kaitseliidu, piirivalve, politsei ning jahiseltside esindajate osavotul, kus otsustati kutsuda ellu laskurliit. Oma esimestel MM-voistlustel olid Eesti laskurid veel opipoiste osas, kuid uks medal siiski koju toodi. Vabapussi lamadesasendist laskmises sai pronksmedali Johannes Siir, kellest hiljem kujunes organisaatorina Eesti lasku- rite jargmiste
Amsterdami Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Friedrich Akel sai ROK-i liikmeks. Tartus hakati andma kehakultuurialast kõrgharidust. Tartu Ülikooli juurde loodi Kehalise Kasvatuse Instituut. Jaan Jaago tuli Münchenis seitsmendat korda maailmameistriks elukutseliste maadluses 1930 Toimus Eesti Spordi Keskliidu esimene reorganiseerimine 1931 Tartu Ülikooli lõpetasid esimesed kõrgharidusega kehakultuurispetsialistid. Asutati Eesti Laskurliit 1932 Euroopa Jääpurjetamisliit kinnitas rahvusvaheliseks klassiks Erik Holsti konstrueeritud monotüüp XV klassi. Loodi Tallinna Spordipressi Klubi 1933 EKRAVE-liidu lõhenemise tagajärjel tekkisid Eesti Maadluse-, Poksi- ja Tõsteliit. ESK esimeheks valiti Ado Anderkopp. Spordiajakirjanikud valisid esmakordselt aasta parimat sportlast, kelleks sai kaugushüppaja Nikolai Küttis 1934 Toimusid I Eesti Mängud, kus esines ligi 5000 võimlejat ja 600 sportlast. Mängude raames
annaabi.ee 
