17. augustil andis Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissar direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti, Läti ja Leedu sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskuskorpusteks. Seda tehti samaaegselt ja ühetaoliselt kõigis kolmes riigis. 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus moodustati Eesti rahvaväest, see oli omakorda moodustatud Eesti sõjaväest. Direktiivi kohaselt pidi territoriaalkorpus koosnema korpuse juhatusest, kahest laskurdiviisist ja korpuse eriüksustest - kokku rahuaegse isikkooseisuga 15 142 inimest. Samuti oli ametlikult sätestatud nende korpuste ajutine üheaastane staatus. Sel perioodil tuli nad puhastada "mitteusaldusväärsest elemendist", isikkooseisule selgeks õpetada vene keel ja läbida ümberõpe vastavalt Punaarmee programmidele ja määrustikele. Eesti territoriaalkorpuse komandöri kohusetäitjaks määrati esialgu kindralmajor Gustav Jonson, kes oli enne seda olnud Johannes Varese valitsuse
Punaarmee tööüksused, kuhu kuulusid Nõukogu Liidu silmis nt usaldust mitteväärivad ja rindele mittesobivad mittevene rahvusest isikud . Eestlasi oli kõige rohkem Arhangelski ja Uurali sõjaväeringkondade tööüksustes, kus nad tegid ehitus- ja metsatöid 8. EESTI LASKURKORPUS ehk 8. Eesti Tallinna laskurkorpus oli Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942. Korpus koosnes 7. Eesti Laskurdiviisist, 249. Eesti Laskurdiviisist ja 1. Üksikust Eesti Tagavara Laskurpolgust ning mitte-eestlastest komplekteeritud Punaarmee 9. Diviisist. Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse formeerimise aluseks oli 25. septembril 1942 antud NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee (GKO) käskkiri Uurali Sõjaväeringkonnas Eesti Laskurkorpuse moodustamiseks. Korpus osales lahinguis 125 päeva, neist Velikije Lukis 39, Eesti vallutamisel 69 ja 17 päeva Kuramaal.
annaabi.ee 
