Pööre toimub päkal või kannal nii, et tald puudutab põrandat. Lisaks tuleb veel meeles pidada, et kui külgsammule järgneb jalgade sulgemine ( ühe jala asetamine teise juurde ), tuleb jalga libistada tugijalani päkal. Ülalkirjeldatu kehtib aeglase valsi, valsi, aeglase fokstroti ja fokstroti puhul. Tõus ja laskumine Stiilne aeglane valss, fokstrott, aeglane fokstrott ja valss eii ole mõeldavad ilma tõusude ja laskumisteta. Tõusu algus ja laskumine on peaaegu alati seotud sammu lõpuga, seepärast on vaja kõigepealt teada, et ettepoole-, tahapoole- ja külgsammu lõpuks loetakse momenti, mil liikuv jalg kohtub tugijalaga. Jalgade sulgemisel on sammu lõpuks hetk, kui liikuv jalg on jõudnud tugijala juurde ja algab keha raskuse ülekandmine. Laskumine toimub alati ühe sammu vältel vajumisega päkalt tallale ja tugijala kõverdamisega põlvest või ainult tugijala kõverdamisega
lõdvestatagu veidi põlvest alles siis, kui liikuv jalg kohtub tugijalaga. Liialt varajane laskumine sammu astunud jala põlvest juhtub tavaliselt sellest, et tantsija liigub liiga ruttu tugijalalt ära, n.ö. kukub kukub õlgadele tagasi. Tagurpidikõnni õppimisel on kasulik hoida esialgu keha raskust eespool. Kontroll liikumise üle jääb alati mehe hooleks. TÕUS JA LASKUMINE Stiilne aeglane valss, fokstrott, aeglane fokstrott ja valss eii ole mõeldavad ilma tõusude ja laskumisteta. Tõusu algus ja laskumine on peaaegu alati seotud sammu lõpuga, seepärast on vaja kõigepealt teada, et ettepoole-, tahapoole- ja külgsammu lõpuks loetakse momenti, mil liikuv jalg kohtub tugijalaga. Jalgade sulgemisel on sammu lõpuks hetk, kui liikuv jalg on jõudnud tugijala juurde ja algab keha raskuse ülekandmine. Laskumine toimub alati ühe sammu vältel vajumisega päkalt tallale ja tugijala kõverdamisega põlvest või ainult tugijala kõverdamisega