tagab tugeva haarde oksa ümber. Linnud liiguvad maapinnal kas hüpeldes, kõndides või joostes. Hüplemisjäljed paiknevad paarikaupa, kõnnil moodustavad need siksakjone või peaaegu sirge rea. Jooksul on jäljerida sarnane kõnnile, aga sammuvahe on pikem ja sammulaius väiksem. Lindude jälgi võib leida eelkõige pehmel pinnasel (kaldamudas, liival, mudas). Lumel on näha ka tiibade jäljed seal, kust lind on õhku tõusnud. Laskumiskohas on näha tavaliselt ainult linnu kehast jäänud lohk. Toitumisjäljed Looduses matkates ning loomade jälgi vaadeldes satume sageli paikadesse, kus loomad on toitumiseks peatunud. Taimtoidulised on peatunud, et näksida rohukõrsi või noori võrseid, kiskjat aga tuleb mõnikord pikalt jälitada, et tabada paik, kus ta on saagi kätte saanud. Lumel on hästi näha, kuidas näiteks rebane on uurinud rohupuhmaste aluseid või hiireurge.
Tirtsuparv 8 Kõrbe- ja rändtirtsud elavad Aafrika poolkõrbetes. Nad elavad kas üksikult või parvedena. Parved ilmuvad välja pärast mitmeaastast vihmaperioodi. Parvedesse koonduvad nad juba pärast munast koorumist, kui ei oska veel õieti lennatagi. Suuremaks sirgudes suunduvad nad uutele aladele toitu otsima. Suurde tirtsuparve võib kuuluda miljardeid tirtse. Seesugune parv sööb laskumiskohas kõik taimed ning võib hävitada terveid viljapõlde. Üks tirts sööb päevas sama palju, kui ta ise kaalub. Terve parv aga 20000 tonni taimi päevas. Rändtirtse on vaos hoitud putukamürkide abil, kuid parvede tekkimist ei õnnestu takistada, sest üksikuid tirtse ei suuda keegi hävitada. Rändtirtsud on üheks suurimaks kõrbestumise teguriks. Kõrbeloomastik on halva kuulsusega, selle põhjuseks on peamiselt asjatundmatus ja
annaabi.ee 
