2. Asutamine varude säilitamiseks 3. Asutamine kalavarude suurendamiseks 4. Liigi säilitamiseks 5. Liigi(populatsiooni) taastamiseks 6. Uue populatsiooni loomiseks ehk liigi leviala laiendamiseks. Taastootmise meetodid · Sõltuvalt taastootmise projekti eesmärgist valitakse asustamismeetod ja asustusmaterjal. Asustatavad vanuserühmad: 1. Vastsete asustamine 2. Järelkasvatatud maimude ja samasuviste kalade asustamine. 3. Siirdekalade laskujate asustamine. 4. Suure asustusmaterjali (mitmeaastased isendid) asustamine. 5. Suguküpsete isendite asustamine. Kalade käitlemine asutamisel · Tuleb arvestada asustatavate kalaliikide iseärasusi ja järgida nende jaoks väljatöötatud metoodikat (kohandades seda Eesti oludele). · Asustamised tuleb läbi viia, kindlustades kalade maksimaalse ellujäämise. · Asustamine peab toimuma võimalikult stressivabalt. · Asustamise eel kalu ei söödeta, transpordil tuleb
Kalakasvatus tuleb toeks. 1974. aastal loodi rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon (IBSFC). Et lõhevarud olid oluliselt vähenenud, hakati lõhe avamerepüüki reguleerima, kusjuures riikidele jagatava püügikvoodi suurus seati algul sõltuvusse vastava riigi panusest lõhevarude taastamisse. 19801990. aastatel asustati Rootsi ja Soome eestvõttel Läänemerre viis miljonit lõhe noorkala aastas. Praegu asustatakse üle seitsme miljoni noorlõhe aastas, see teeb 85% lõhe laskujate koguhulgast. Lõhevarude majandamisel käsitleb IBSFC Läänemerd kahe osana: Botnia lahtLäänemere põhiosa ning Soome laht. Soome lahe loodusliku lõhe arvukuse vähenedes on vähendatud ka püügikvooti Soome lahes 100 000 isendilt 1999. aastal 35 000 isendini 2005. aastal. Eesti pole viimasel ajal kogu oma lõhekvooti ära kasutanud, sest meil lõhet avamerel ei püüta ning rannapüügil on saagid üsna väikesed. Põhjamaades on laialt levinud nn
annaabi.ee 
