Laskeharjutustel peab sõdur jälgima sihikupilti lasu toimumise ajal ning ette kandma sellest, kas sihikupilt oli sel hetkel õige. Kontsentreerudes kirbule ja sihtimispunktile saab sõdur seda üsna täpselt teha. Võimalusel tuleb ette kanda ka vea suunast, näiteks “Üles paremale” või “Alla vasakule”. Kogemustega laskja peaks olema suuteline märkama kirbu liikumise suunda ning kui see ei sarnane eelmiste laskudega, sellest oma lasketulemuste jälgijale ette kandma. Kinnistage harjutustega jagu töötab paarides või kolmeste gruppidena. C. TUNNI LÕPETAMINE Tunni lõpu harjutused Küsimused jaolt kogu tunni kohta. Kinnistage viimase harjutusega, kui aeg võimaldab. Relvade ohutuskontroll. Varustuse pakkimine. Kokkuvõte Peab sisaldama alljärgnevat Hinge kinnihoidmise tähtsus lasu toimumise ajal.
LASKJAD PÜSTI SIHTMÄRKI- Laskjad lõpetavad sihtimise ja laske DE JUURDE MARSS-MARSS! asendi kontrollimise ning lasevad kaba Salved rakmetes, relvad käes, tõuse- vastu maad (põlvelt laskeasendi puhul vad laskjad püsti ja jooksevad siht- on relva raud suunatud üles, püsti laske märkide juurde. asendi puhul alla, relva kaba on õlas). Tegevus sihtmärkide juures SIHTMÄRKIDE PIHTA ÜKSIK- LASKUDEGA (VALANGUTEGA) Iga laskja jookseb oma sihtmärgi juur- TULD! de, jääb selle kõrvale seisma ja kannab ette laskmise korraldajale (nt "Õpilase Laskjad lükkavad kaitseriivi nimeta- Kase sihtmärk"). tud asendisse ja alustavad laskmist. Kui laskja on laskmise lõpetanud, kait- LASKJAD PAREM (VASAK)
annaabi.ee 
