1.) kuuli ja paiskelaengu erinev mass, kuuli ja kesta kuju ning laadimistiheduse erinevus ja muud laskemoona valmistamise ebatäpsused, 2.) paikselaengute erinev temperatuur, mis omakorda sõltub välisõhu temperatuuri muutustest ning padruni soojenenud padrunipesas viibimise ajast, 3.) relva raua kuumenemine ja selle kulumisaste. Loetöetud põhjused sõltuvad peamiselt laskemoonast ja relvadest. Erineva viskenurga ja erineva laskesuuna põhjustavad: 1.) sihtimisvead, 2.) erinevad väljalennunurgad, mis sõltuvad laskeasendist ja erinevast relva hoidmisest, eriti valangutega tulistades. 3.) relva osade ja mehhanismide liikumisest ning relva tagasilöögist tulenev relva raua võnkumine, eriti valangute puhul. Nimetatud põhjused sõltuvad peamiselt laskuri väljaõppest. Kuuli lennu erinevad tingimused hõlmavad: 1.) atmosfääriolude erinevust, eriti tuule suunda ja kiirust laskude(valangute)ajal. 2
Abramis juhtimist lihtsustab mootorrattatüüpi juhtkang: käike ja kiirust saab reguleerida pöördkäepidemega; jälgimispaneel näitab nii mootori seisundit kui ka ümbrust. Komandöril ja relvuril on abiks elektroonika ja mitmesugused vaatlusseadmed, mis annavad ümbrusest praktiliselt sama hea pildi nii päeval kui ka öösel. Laserkaugusmõõtja määrab peaaegu silmapilkselt vaadeldava objekti kauguse. Andmed sisestatakse tulejuhtimissüsteemi, mille arvuti arvutab välja vajaliku laskesuuna ja -nurga ning seab ühtlasi paika ka tanki suurekaliibrilise (120 mm) kahuri, arvestades seejuures nii temperatuuri, õhuniiskust, tuule ja tanki kiirust, tanki asendit, kahuri raua kulumist kui ka laskemoona omadusi. Teisisõnu tähendab öeldu seda, et pärast objekti sihikule võtmist võib otsekohe tulistada, seda ka liikuvalt tankilt. Orienteerumiseks kasutatakse GPS-süsteemi, sidet saab pidada nii raadio teel kui ka satelliitide vahendusel
annaabi.ee 
