kommunikatsioonid, rauteed, allveelaevad, õhuvägi, raketid ja mis kõige tähtsam tuumarelvad ning palju muudki. Selle ajastu sisse jääb Esimene maailmasõda, mis hõlmas enda alla kõiki harusid, mis sundis riike kõike seda täiustama. Mehaniseerimise läbi saadi toota ka palju suuremaid koguseid relvi. Relvastuses tehti torudesse vindid, mis tegid relva täpsemaks ja andsid suurema laske ulatuse. Sealt tuleneb ka uue laskeriista nimetus, milleks oli vintpüss, hiljemal poolel sellel ajastul muutusid need automaatseteks. Nagu vanaaja kahurid olid nüüs suurtükid, mis olid mõõtmetelt päris suured ja laskeulatus oli väga suur. Transpordiks kasutati raudteed, ajastu lõpu poole sõdurite rindele viimiseks lennukeid ja veel ajast edasi siis helikoptereid. Maaväesse tulid kasutusele ka tankid mis alguses olid küll õblukesed kuid hiljem Teise maailma sõja
Mootorrattur ja liiklusohutus. Mootorratast nimetatakse korral juhtimisprotsessi jagada kolmeks üksteisest sõltu- õigusega noortesõidukiks. Noored inimesed on oma loomult vaks osaks: informatsiooni saamine, s e l l e kannatamatud ja valmis kergesti riskima. Tihedas liiklus- võrdlemine ja otsuse tegemine ning voolus aga tuleb mootorratast käsitseda sama ettevaatlikult lõpuks otsuse e 11 u vi im i n e (joon. 160). Esimene kui laskeriista. Mootorrattajuhil peab peale masina valit- neist kujutab endast olukorra tajumist teel nägemis-, kuul- semise oskuse olema ka arenenud vastutustunne. nus-, tasakaalu-, lõhna- ning liigutusaistingute põhjal Värske mootorrattaomanik, kes on omandanud avaral Teine osa on mõtlemine (kesknärvisüsteemi tegevus), kus harjutusväljakul sõidutehnika algmed ja õiendanud vasta- juht saadud andmeid võrdleb varem talletatud kogemuste
annaabi.ee 
