kui aadlike tavalised ratsahobused ning neid kasutati enamasti ainult võitluses. _ raskeratsavägi oli r a s k e ka sellepärast, et hobuseidki hakati järjest enam turviste ja raudrüüdega kaitsma. Vibukütid * Keskajal tarvitati kolme tüüpi vibusid: lühikest vibu, pikka vibu ja vibupüssi. _ Lühike vibu oli u 90 cm pikk ja see tõmmati pingule vastu rinda ._ Pikk vibu oli 180 cm pikk ja tõmmati vinna kõrva juurest. _ Amb oli selle aja Euroopas peamise tähtsusega laskerelv. 12. sajandi lõpuks olid ratsaammuküttide suured salgad iga vürsti kõige kardetumateks ja tõhusamateks sõjajõududeks. Vibupüssidel olid väike laskesagedus, kuid nad olid ülimalt efektiivsed, sest neil oli hirmuäratav löögijõud. Nende vastu ei aidanud soomusrüüd ega kiivrid. Ammukütid olid paariad kirjalike allikate põhjal palgamõrtsukatest ja hereetikutest kokku aetud - , kuid professionaalsed paariad. Kuigi vihatud ja kardetud, olid nad hästi tasustatud.
Vigastuse mehhanismid: liiklusõnnetus (sellega seotud kiirused?); autoavarii (laupkokkupõrge, külgkokkupõrge, tagant otsasõit, sõiduki rullumine üle katuse); mootorrattaõnnetus (laup-, külgkokkupõrge, patsient teelt välja paisatud?); jalakäija sai autolt löögi; kukkumine (kukkumise kõrgus, kukkumise pidurdajad, esimesena vastu maad põrganud kehaosa, maapinna omadused?); perforeeriv või penetreeriv trauma (torkerelv, laskerelv); plahvatus (rõhulained, kuulid, tuli). Üksikasjalikku teavet leiate peatükist „Vigastuse tekkimise mehhanismid“. 3) Mitu inimest on kannatanud? Patsientide arv – mitu inimest on õnnetuses vigastada saanud? Õige küsimuste esitamise viis on oluline, näiteks liiklusõnnetuse korral: mitu autot osales? mitu inimest oli igas osalenud autos? Vastus mõlemale küsimusele annab esialgse vigastatute arvu. Kohapeal ei tohiks küsida: „Mitu inimest on vigastatud
annaabi.ee 
