Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. 2) VABADUSSÕDA (1918-1920) · Sündmused: Punaarmee vallutas Ida-Kagu-Eesti. Polnud eestile edukas, sest : vastaste ülekaal ja rahvameeleolu. Valitsusel polnud algul kedagi Punaarmee vastu saata. Saksa okupatsiooni võimed olid eesti rahvusväeosad laiali ajanud, alustanud kaitseliit oli nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoonade ja muu varustuse nappus. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, arvati et eesti on nii väike, et ei suuda end kaitsta, üldine sõja tüdimus. · Punaarmee tõrjuti välja, kuidas?: soomlaste ja Briti laevastik tuli appi, kooliõpilased kuulusid vabatahtlike hulka, valituse lubadus viia läbi maareform-ehk mõisamaade riigistamine, korraldati ümber rahvaväe juhatus(laidoner), soomusrongid
nov 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet ning kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun, mis täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Üksteise järel langesid Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu. EV sõjalise ebaedu põhjusteks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Algul polnud Punaarmeele kedagi vastu panna, kuna okupatsioonivõimud olid rahvusväeosad laiali ajanud. Kaitseliit oli nõrk, relvade, laskemoonade, varustuse nappus. Rahvas ülehindas vastast ega mõistnud, et revolutsioonist nõrgestatud enamlik riik pole võrreldav endise impeeriumiga. Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti püsima ja rahvas leidis endis uusi jõuvarusid, algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli kooliõpilastel. Positiivselt mõjutas sõjakäiku ka välisabi-britid, soome vabatahtlikud ning rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. 1919.aasta 1.nädalal pandi
annaabi.ee 
