sajandi lõpp 15. sajandi I veerand) 5. Mida kujutab endast Otepää pronkspüss? 6. Milliseid käsitulirelvade arengumomente võimaldab Otepää püss täpsustada? Esimesed tagantlaetavad tulirelvad 1. Millal ja miks leiutati tagantlaetavad relvad? 14. sajandi lõpus, sest suurtükke kasutati kitsastes oludes (laevad, müüritornid) ja relvameistrid ei tulnud ideele panna lafetile rattaid vaid hoopis mõtlesid välja tagantlaetavad tükid. Vaja oli seda selleks, et tõsta laskekiirust. 2. Millal jõudsid esimesed kambersuurtükid Eestisse? ...aga valmistama hakati neid 15. sajandi esimese kolmandiku lõpul, kaudsete andmete põhjal. (Helsingisse telliti Tallinnast) 3. Millised elemendid võimaldavad Tallinna kambersuurtükki dateerida? Sepistatud raud ja sellele tugevduseks ümber tõmmatud vitsad, st. tünnilaadne üldehitus, lafett, kirp võib pärineda 15. sajandist. 4. Kambertulirelvade levik Eestis?
sajandi lõpuni enamasti pronksist, sest need kaalusid vähem ja pidasid kauem vastu kui rauast suurtükid. Peale selle leidus Pürenee poolsaare rauamaagis palju lisandeid, mis sellest materjalist suurtükkide rauad rabedaks muutsid. Iga suurtükki teenindas üks kanoniir, keda abistasid 5–7 madrust. Laevakahurite lafetid olid rasked ja kohmakad, mis nende laadimise üsna keeruliseks muutis. Hispaanlaste taktika oli kuni 16. sajandi lõpuni üles ehitatud lähivõitlusele, nii et suuremat laskekiirust ei üritatudki saavutada. Kahureid kasutati alles siis, kui vastase laev oli juba lähedal ja seda vallutama asuti. Selleks otstarbeks oli igal galeoonil kompanii jagu sõdureid (meie mõistes merejalavägi), kes jagunesid omakorda 25mehelisteks rühmadeks. Ligikaudu pooled sõduritest olid relvastatud hellebardide või umbes viiemeetriste piikidega, ülejäänud tulirelvade ja ambudega. Lisaks nendele kuulus nn merejalaväe relvastusse mitmesuguseid
annaabi.ee 
