Võistluspaik ei tohi asuda rohkem kui 30 km või poole tunni sõidu kaugusel võistkondade majutuskohast. Tähtsaim organ võistlustel on zürii. Rada kulgeb looduses, soovitatavalt eripalgelisel maastikul. Kõrguste vahe on ette kirjutatud. Ükski võistlusrada ei tohi asuda kõrgemal kui 1800 m üle merepinna. Rajal ei tohi olla nii järske mägesid, mis vajaksid käärstiilis tõusu. Start, lasketiir ja finis on enamasti samas kohas. Laskejoone kaugus märklauast on 50 m. Laskepositsioonid peavad kõigile sportlastele olema võrdsed. Stardi- ja lõpuala, lasketiir, trahviring ja teatevahetusala peavad asuma tasasel maal võimalikult lähestikku ning olema lahterdatud koridorideks, et vältida võistlejate segamist või valele rajale sattumist. 9 Võistluste trahviring peab asuma lasketiiru lähedal. Ring võib olla ümmargune või ovaalne ning on 5 m laiune ja 150 m pikkune
Kinnistage harjutustega. Tuletage sõduritele meelde, et nad jälgiksid võtmesõnade nimekirja, kui võtavad sisse laskeasendit. Kükkasend (vt joonist) Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi: Kükkasend on väga sobiv alternatiiv põlvelt-asendile ning seda saab palju kiiremini sisse võtta. Laskja peab laskeasendi sissevõtmisel arvestama oma kehaehitusega. Kükitage maha, jalad õlgade laiuselt harkis, küünarnukid toetatud põlvedele. Keha ja laskejoone vahele jääb väike nurk, vasak jalalaba võib osutada sihtmärgile. Reied toetuvad sääremarjadele. Võimaldage põlvedel painduda kogu ulatuses. Pinge reielihastes põhjustab valu säärelihastes. Selles asendis on kõige tähtsam jalalihaste lõdvestamine, seega peab iga laskja katsetama erinevaid asendeid, et leida endale sobiv. Asendi stabiilsuse tagab mõlema labajala toetumine maapinnale. Asendit kohendatakse jalgu liigutades, kui