üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit malevateks (15), need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule. Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. 1927. aasta tõi endaga kaasa pöörde laskeasjanduses. Laskeharjutuste läbiviimist oli senini takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid.
üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit malevateks (15), need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule. Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. 1927. aasta tõi endaga kaasa pöörde laskeasjanduses. Laskeharjutuste läbiviimist oli senini takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid.