SISSEJUHATUS Tänapäeval puutume laseritega igapäevaselt kokku. Meie arvutite CD lugejates ja ka CD kirjutajates, mis peaks enamustes arvutites ka olemas olema, kasutatakse lasertehnoloogiat. Samuti on too sama tehnoloogai kasutusel muudes meile tutavates ja igapäevastes asjades nagu näiteks: muusikakeskused, CD mängijad, laserprinterid ja skännerid. Iseasi on ainult see kas inimene ise ka on teadlik sellest, et nendes igapäevastes vahendites on lasertehnoloogai kasutusel. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid, koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega.
Mille poolest erinevad laser ja tavavalgusti Laseri värvus on ühesugune ning sagedus tuleb ühtemoodi välja. Tavavalgusti tuleb erinevalt välja ning on mitmevärvuseline. Samuti erinevad võimsuselt. Milliseid ettevaatusabinõusid tuleb kasutada laseritega töötamisel Tuleks ette panna kasutatavale laeritüübile kohaldatud kaitseprillid. Ei tohiks vaadata otse laserikiirde vastu selle levimissuunda. Samuti tuleks üles panna hoiatusmärgid töökohtadesse. Kus kasutatakse lasertehnoloogiat Lasereid kasutatakse meditsiinis, teadustöös, laserprinteris, kauplustes
.............8 EESTLASTE OSA LASERITE LEIUTAMISES........................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................10 KASUTATUD MATERALIDE LOETELU.............................................................11 2 Sissejuhatus Tänapäeval puutume laseritega igapäevaselt kokku. Meie arvutite CD-lugejates ja ka CD-kirjutajates kasutatakse lasertehnoloogiat. Samuti on too sama tehnoloogia kasutusel muudes meile tuttavates ja igapäevastes eluvaldkondades nagu näiteks meditsiin, ehitus, tööstus jne. Lasereid kasutatakse väga laialdaselt kõikvõimalikes toodete ja väga sageli me ei teagi, et nendes igapäevastes vahendites on kasutusel just laser. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all erinevad laseritüübid koos nende tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate kasutusotstarvetega. Põgusalt vaadeldakse eestlaste
lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. [1] Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. [1] Tänapäeval puutume laseritega kokku üpris tihti. Lasereid leidub nii meie arvutite CD-lugejates, kui ka CD-kirjutajates. Samuti kasutatakse lasertehnoloogiat nii meditsiinis, ehituses, tööstuses ja paljus muus, millest meil ei pruugi õrna aimdustki olla. Käesolevas uurimistöös võtangi vaatluse alla just erinevad laseritüübid, laserite ajaloo ja kasutusvaldkonnad. 2 LASERIST ÜLDISELT Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas
...........................................21 Lisa 1. Hologramm...................................................................................................................22 2 SISSEJUHATUS Tänapäeval puutume laseritega igapäevaselt kokku. Meie arvutite CD lugejates ja ka CD kirjutajates, mis peaks enamustes arvutites ka olemas olema, kasutatakse lasertehnoloogiat. Samuti on too sama tehnoloogai kasutusel muudes meile tutavates ja igapäevastes asjades nagu näiteks: muusikakeskused, CD mängijad, laserprinterid ja skännerid. Iseasi on ainult see kas inimene ise ka on teadlik sellest, et nendes igapäevastes vahendites on lasertehnoloogai kasutusel. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid, koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega.
annaabi.ee 
