Tööpõhimõte Printerid on selleks, et printida dokumente. Enamik printereid trükib paberile suurusega A4, kuid on ka A3 printereid (2x suurem paberileht) ja veelgi suuremale paberile trükkivaid . Printereid jagatakse tööpõhimõtte järgi peamiselt kahte suurde klassi: löök printerid ja löögita printerid. Löökprinteritest on valdavalt veel kasutuses nõel-maatriksprinterid, mis teevad märgatavat raginat. Löögita printerid võib jagada omakorda tindi- ja laserprinteriteks ning võib jagada ka ühenduse asukoha järgi: lokaal- ja võrguprinteriteks. Kuivõrd maatriksprinterite aeg hakkab ikkagi juba otsa saama, siis keskendume löögita printeritele laser- ja tindiprinterile. Kuigi need kaks printeri liiki on küll vägagi erinevad, leidub nende konstruktsioonis alati: paberi etteandmissüsteem, trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega ning kontroller, mis juhib trükimärkide pealekandmist.
ummistumist ja üleliigset tindi laialipritsimist, mida aga ajapikku on õnnestunud tunduvalt vähendada. Sama võib öelda ka prindikoopiate arhiveerimisprobleemi kohta. Küsimus on nimelt selles, et algselt vedel trükivärv kipub lahustuma vees ja trükikoopia võib veepritsmete toimel rikneda. Sel põhjusel jugaprintereid tootvad firmad soovitavad eriliste paberisortide kasutamist. · Fotoelektrilised printerid jagunevad laserprinteriteks ja LED-printeriteks. Laseprinterite keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kaadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel. Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Iga punkt trumlil vastab punktile paberil. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil.