tulemused) mälu (memory) - seade andmete ja programmidega töötamiseks (andmete (ajutine) hoiukoht) Mälu jaguneb: püsimälu (ROM) info arvuti alglaadimise kohta operatiivmälu (RAM) kasutavad hetkel töös olevad programmid vahemälu (cache) kiire sisemälu (nt protsessorite või kõvaketaste sees) Kõvaketas (HDD) - seade, kuhu on salvestatud arvutis vaja minevad programmid ja andmed pikemaks ajaks laserplaadiseade - optiline (laserkiirega) kettaseade andmete lugemiseks ja kirjutamiseks laserplaatidelt Erinevaid seadmeid: CD-ROM - ainult laserplaatide (700MB) lugeja DVD/CD-RW Combo - DVD-plaatide lugeja, CD-plaatide kirjutaja CD-RW - laserplaatide lugeja ja kirjutaja DVD-RW/DVD+RW - DVD-plaatide lugeja ja kirjutaja; võimalik ka CD-plaatidega opereerida kettaseade (flopiseade; disketiseade) - te lugemine disketilt ja kirjutamine disketile (3.5 tolline ketas) lisakaardid (võivad olla integreeritud emaplaadile) videokaart (graafikakaart) - ühendatakse monitoriga
Kõlarid: Kõlareid kasutatakse heli kuulmiseks, kuna üheks multimeedia komponendiks on ka heli. Kõrvaklapid: Samuti nagu kõlareid, kasutatakse ka kõrvaklappe heli kuulmiseks. Kõlarite ja kõrvaklappide vahe on ainult selles, et kõrvaklappidega on heli võimalik kuulda ainult ühel inimesel aga kõlaritega enamatel. CD-ROM: CD-ROM ehk pikalt välja öeldes Compact Disk- Read Only Memory on optiline kettaseade, mille abil on võimalik CD-delt ehk laserplaatidelt andmeid lugeda. Kasutajal endal pole aga võimalik CD-dele andmeid salvestada. CD-le on võimalik mahutada palju rohkem informatsiooni ( kuni 600 MB ), kui tavalisele floppykettale. Mikrofon: Mikrofon on seade, millega on kindlasti kokku puutunud iga inimene. Mikrofoni kasutatakse heli sisestamiseks. Helikaart: See on riistvara, mida kasutatakse heli sisestamiseks arvutisse ja heli väljastamiseks arvutist. 1.3. Riistvara, mida läheb vaja multimeedia tegemiseks.
peratuurini ning seejärel peatab töö). Mälu, protsessori ja emaplaadi vigu diagnoosivaid utiliite on mitmeid, näiteks Memtest86. Memtest86 on avatud lähtekoodiga ning selle saab paigutada testimiseks süsteemsele diske- tile või laserplaadile. Protsessori ja emaplaadi korral tuleks (kui see on võimalik) testimiseks kasutada kindlasti ka tootja poolt kaasa antud tarkvara. Mitmeid testimis- ja parandusutiliite 46 võib leida laserplaatidelt Ultimate Boot CD ja System Rescue CD. Kõvaketaste korral tulevad kõne alla kaht sorti vead: füüsilised ja loogilised. Füüsilised vead on vead ketta pinna struktuuris (teatud koht ei ole lugemispea abil enam loetav) ning neid saab tuvastada kas tootja poolt välja antud (näiteks tootja kodulehel oleva) või operatsiooni- süsteemi koosseisus oleva tarkvaraga. Windowsi koosseisus on utiliit Checkdisk, mille abil saab ketta füüsilisi vigu leida
annaabi.ee 
