kettaseade ehk kettaajur (disk drive), mis seda ketast ringi ajab ja sealt andmeid loeb ning sinna neid ka kirjutab. 7 Kokkuvõte Mälu on vajalik informatsiooni säilitamiseks. Mälu liigitatakse sisemälu ning välismäluks. Sisemälu jaguneb omakorda püsimäluks, muutmäluks ning vahemäluks. Välismälu jaguneb : kõvakettaks, disketiks, laserkettaks, universaalkettaks ja magnetoptiliseks kettaks. Kõigil neil on omad plussid ja miinused ning on omamoodi kasulikud ning neid uuendatakse koguaeg. Mälu mõõtühikuks on 1 bait. 1 kilobait KB = 1024 baiti, seejärel tuleb megabait, mis on omakorda kilobaidist täpselt 1024 korda suurem, ning kõige suurem on gigabait, mis on 1024 megabaiti. 8 Pildid 9
ajameid (ja vastavalt ka kettaid) on kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1.44 MB ja 2.88 MB infot. Optilist ketast (ingl. compact disk) loevad CD-ROM, ja CD-R (laser)seadmed, kusjuures viimane suudab sellele ka kirjutada; mahutab 800 MB infot; päris värskelt on siia lisandunud eriti suure mahtuvusega DVD-seadmed; CD-ketast nimetatakse ka kompakt- ehk laserkettaks ja DVD nimetatakse universaalmagnetketas. Magnetoptilised kettad (MOD - Magnetic-optical Disk) sarnanevad diskettidega, kuid mahutavad sadu kordi rohkem infot. Striimerid (DAT-streamer) (jt. magnetlintseadmed) mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Kasutatakse näiteks serverarvuti andmete salvestamiseks iga tööpäeva lõpus. Mälupulk (ingl. Flash Memory Stick) - uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav
annaabi.ee 
