Meditsiinis, tuumasünteesi uuringutes ja tavainimese igapäevaelus on kasutusel väga palju lasereid. Laseri idee oli juba Einsteinil, kuid esimese laseri leiutasid kaks ameeriklast 1955. aastal. Esimese laseri tööpõhimõte oli mikrolainete stimuleerimine, kuid juba viis aastat hiljem asendati mikrolained valgusalinetega ja saadigi tänapäevane laser. Laser on tähtsalt kohal info lugemisel, sest CD, DVD ja vöötkoodide lugemine põhinebki just laseritel. Tänu kõige võimsamatele laseritele on võimalik lõigata materjale võrreldamatu täpsusega, mis on oluline eelkõige elektroonikas. Meditsiinis on laser end näidanud eelkõige kirurgiilistes operatsioonides ja ilulõikustes, muutes inimeste arusaama välimisest ilust. Väga oluline leiutis on ka satelliit. Esimene satelliit saadeti kosmosesse, et uurida atmosfäärikihte, teine viis orbiidile ka juba elusolendi, koera. Kosmose vallutamine kahe
.. l (NAGU LAMMAS) oleneb, mis pidi pöörleb 4. Spin s = +/- 0.5 Kehtib W.Pauli printsiip: Ühes aatomis ei saa olla kahte ühesuguse kvantarvuga elektroni. Bohri kvanttingimuse ja De Brogbie võib määrata elektroni orbiidi raadiuse. Valemist on näha, et elektroni orbiidi ümbermõõt on võrdeline peakvantarvuga n ja elektroni lainepikkusega Λ. 2 *r=n*Λ Laser Kaasaegne aatomimudel võimaldas luua uut tüüpi valgusallika – laseri. Laser loodi 1960. Aastal. Laseritel on mitmeid eeliseid teiste valgusallikate ees: 1) Annavad kitsaid kiirte kimpe, hajumisnurgaga 10-5 radiaani. 2) Laseri valgus on rangelt monokromaatne – ühe kindla sagedusega, üht värvi. 3) Võimaldavad väga suurt võimsust, lühiaegselt ulatub võimsus kuni 1014 W / cm2 Kui me ergastame suurema osa keskkonna aatomitest ja laseme sellest keskkonnast läbi mingi taseme energiakvandi, siis selle kvandi toimel
Laserid tulevikus Iga aastaga tuleb lasereid, erinevaid laseritüüpe ning nende kasutusalasid aina juurde. Lisaks juba olemasolevate masinate täiustamisele võiksid tekkida sootuks uued tööriistad ning tarbeesemed. Sooviksid ehk endale lasernuuskijat, mis teeks vahet miljonitel erinevatel lõhnadel? Või mis laseraeda, mis lubaks teatud inimesetele ja loomadel siseneda, teised aga jätaks väravataha? Informatsionirevolutsioon põhineb laseritel. Laserplaadid ning hologrammid talletavad ühe enam teavet. Kiudoptilised kaablid kannavad informatsiooni kiiremine ing kaugemale, takistuseks on ainult vanad süsteemid, nagu näiteks kohalikud telefoniliinid. Kui kogu telefonivõrk põhineks laseril, oleks kogu süsteem 100 korda tõhusam. Tänapäeval kasutatavad arvutid on elektroonilsed. Kuid tuleviku optilised arvutid oleksid praegustest personaalarvutitest 1000 korda võimsamad. Info edastamiseks kasutatakse
Tänu referaadile tean, milline on laserite tööpõhimõte ja kuidas nad täpsemalt meditsiinis või muul alal kasutatavad on. Ka polnud ma varem mõelnud, et laserid ümbritsevad meid igapäevaselt- poes, DVD- mängijas, CD-mängijas. Laseri kogu kasutuspõhimõte sai mulle selgeks läbi selle referaadi kirjutamise. Nii kassaaparaatides, CD-de ja DVD-de mängijates, kirjutajates, printerites, isegi riigi julgeolekus ja meelelahutuses kasutatakse laserite abi. Laseritel on palju eriliike, veel rohkem kui neid siin referaadis nimetatud on ja sama palju või veel rohkem on ka nende kasutusalasid. Teaduse arenedes tekib neid tõenäoliselt ajaga pidevalt juurde. Laseri kui teadusliku saavutuse üle võib aga inimkond vaid rõõmu tund. 10 Kasutatud materjalide loetelu Raamatud: 1. Õpilase teadusentsüklopeedia, Tallinn kirjastus ,,Varrak" 2000, Lk 308 2
[5] 6 KOKKUVÕTE Enne referaadi koostamist teadsin väga umbmääraselt midagi laseri kohta. Teadsin, et kasutatakse meditsiinis ning laser-kaardikepis, kuid mis põhimõtetega kõik toimub, polnud erilisi teadmisi. Tänu referaadile tean, mis moodi laserid töötavad ja kuidas nad täpsemalt meditsiinis abi pakuvad. Eriti oluline oli avastus laserite vajalikkuse suhtes. Me käime iga päev poes, kuulame makki, vaatame DVD-delt filme ja salvestame CD-dele vajalikke andmeid. Laseritel on palju eriliike, siin referaadis nimetatud on ainult kõige tuntumad ja enim kasutatavad. Samas areneb pidevalt teadus ja leiutatakse juurde üha uusi lasereid ning nende rakendusvõimalusi. Usun, et kõik peaksid olema tänulikud inimestele, kes laseri leiutasid, nende rakendamist erinevates eluvaldkondades katsetasid. Kui teised seda ei ole, siis mina igatahes olen ja võin nende teadlaste ees isegi mütsi maha võtta. 7 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Laser 2
suhtes. Me käime iga päev poes, kuulame makki, vaatame DVD-delt filme ja salvestame CD-dele vajalikke andmeid. Aga kuidas kõik toimub, sellele vaevalt eriti mõelnud oleme ja kui oleme, siis on kõik jäänud sõnade "kuidas", "mis moodi"... taha. Mina igatahes tean nüüd, et nendele küsimustele vastamiseks piisab sõnast "laser". Nii kassaaparaatides, CD-de ja DVD-de mängijates, kirjutajates, printerites...isegi riigi julgeolekus ja meelelahutuses kasutatakse laserite abi. Laseritel on palju eriliike, veel rohkem kui neid siin referaadis nimetatud on ja sama palju või veel rohkem on ka nende kasutusalasid. Samas areneb pidevalt teadus ja leiutatakse juurde üha uusi lasereid ning nende rakendusvõimalusi. Usun, et kõik peaksid olema tänulikud inimestele, kes laseri leiutasid, nende rakendamist erinevates eluvaldkondades katsetasid. Kui teised seda ei ole, siis mina igatahes olen ja võin nende teadlaste ees isegi mütsi maha võtta. Kasutatud materjalid
annaabi.ee 
