meeldivana kui ebameeldivana (pehme, nn. "analoogkõla") Ajaloost... · Esimesed helisalvestusseadmed olid mehhaanilised: fonograaf ja grammofon · 1974 - Philips demonstreeris aparatuuri nii videokujutise kui ka heli salvestamiseks laserplaadile digitaalsignaalide jadana. · 1978 - tulid müügile videotehnika digitaalsed seadmed. · 1981 - Philips'i 30-sentimeetrine andmeplaat. · 1982 - esimesed 12- sentimeetrise läbimõõduga laserheliplaadid ehk kompaktplaadid (CD) ja plaadimängijad. · 1984 - alustati arvutiandmete salvestamist CD le.Uus meedium sai arvutimaailmas nime "kompaktplaat - püsimälu"- CD-ROM. · 1990 - ndate aastate algus - hakati tööstuslikult valmistama koduskasutatavaid CD-plaatidele kirjutajaid ja vastavaid CD plaate. · 1901 salvestati esimene eestikeelene heliplaat · 1930. aastatel võeti kasutusele magnetlindid Grammofon ja vinüülplaat · Berlineri grammofon. Esimesed kettad
digitaalsalvestusega kaasnevad võimalused. Näiteks saab koostada automaatselt teatavas järjestuses esitatavaid muusikaprogramme. Et lasersalvestusel rakendatav digitaalsalvestuse põhimõte on universaalne - bitijadadena võib salvestada heli, pilti kui ka mistahes muid andmeid - oli loomulik hakata laserplaatidele kandma ka andmebaase ning üldse igasugust teavet. Mingeid tehnilisi takistusi selleks polnud, kuid enne pidid laserheliplaadid sillutama tee. Üksnes tänu CD- tehnoloogia massilisele levikule muusikaturul läks seadmete ning plaadivalmistustehnoloogia hind niivõrd alla, et tasus hakata kasutama neid plaate andmebaaside tiražeerimiseks ja levitamiseks. Uus meedium sai arvutimaailmas nime “kompaktplaat- püsimälu”- CD-ROM. Esimene andmebaas talletatuna kompaktplaadile tuli müügile 1986. aastal; see oli USA kirjastuse Groliers entsüklopeedia. Sellest ajast on CD-ROM –ide levik olnud niisama
annaabi.ee 
