rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed. Näiteks esimene toimiv laser oligi rubiinlaser (vt pilt 2), kus kasutati rubiini, mis olemuselt on kroomiga rikastatud korund. Pöördhõive tekib sel juhul lisandis, rubiini korral kroomis. Selleks, et tahkislaseris saavutada pöördhõivet, pumbatakse kristalli valgusega, mille lainepikkus on lühem laseri lainepikkusest. Tahkislaseriks loetakse kristalli või klaasi kasutavad laserid, aga pooljuhtlasereid (laserdioode) tahkislaseriks ei loeta, sest neid pumbatakse elektrivoolu abil. [2] Dielektriklaseritele on iseloomulik impulsside ülilühike kestus (110 ps), nende väike kordumissagedus ja ülisuur võimsus (maksimaalselt 110 TW). Selliste laserite kasutegur on väga pisike, umbes 1, aga impulsi erienergia võib olla mõni J/cm³. [2] Neodüüm on levinud lisand mitmes laserkristallis, need laserid annavad võimsat infrapunakiirgust lainepikkusega 1064 nm
monokromaatilisus ja lainepikkuse stabiilsus Dielektriklaser ehk tahkislaser- keskne komponent on kristall või klaas, mida on ioonidega rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed Laserite liigid Kiudlaserid- valgust juhitakse mööda ühemoodilist kiudu Vedeliklaserid- kitsas kiirguse lainepikkuse vahemik Pooljuhtlaserid- Pooljuhtlaserid on dioodid, millele antakse energiat elektriliselt. Nõrku laserdioode kasutatakse näiteks laserprinterites ja CD/DVD-lugejates Tööstus ja äri: Laserlõikus Laserkeevitus Laserpuurimine Lasergraveerimine Laserhiir Laserskanner Laserprinter Kasutatud kirjandus http://gizmodo.com/how-many-laser-pointers-would-i t-take-to-kill-a-human- 1728253506 https://www.youtube.com/watch?v=1LmcUaWuYao https://en.wikipedia.org/wiki/Laser https://et.wikipedia
16. Mis on luminesenss ja luminofoor ? Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Luminofoor on helendav ainete segu, mis hakkab helendama kiiritamisel valguse või aineosakestega, näiteks elektronidega. 17. Kus kasutatakse lasertehnikat tänapäeval ? kasutatakse neid laserkeevituses ning -lõikamises, aga ka spektroskoopias ja värvlaserite pumpamiseks. Nõrgemaid laserdioode kasutatakse näiteks laserprinterites ja CD/DVD lugejates.
amplituud suureneb). Rekombinatsioonide arvu saab suurendada pannes valguskvandid siirde tasapinnas edasi-tagasi liikuma. Selleks moodustatakse optiline resonaator, lihvides pooljuhi monokristalli kaks otstahku paralleelseteks peegliteks (joonis 4.13 a). Peegeldunud kvandid võivad mitu korda läbida pöördhõivestatud piirkonna, kutsudes esile uute rekombinatsioonide ning seega kvantide tekke. Pärast mitmekordset peegeldumist väljub valguskiir läbi ühe (poolläbipaistva) peegli. Laserdioode kasutatakse laialdaselt kiudoptikas saatjatena, lasertöötluses, lasersihikutes ja mitmesuguste valgusefektide saamiseks. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 18 (43) 4.3.3 Hõõglamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised Hõõglambi põhimõttel töötavad miniatuursed signaallambid on ajalooliselt kõige vanem liik indikaatoreid
võib riputada ka õhku on mehaanilise tugevuse saavutamiseks lisatud kaabli keskele terastross ning väljast veel omakorda. Optilise signaali allikaga kus saadakse valgussignaal kasutatakse kas valgusdioode millised või töötavad kas punases või infrapunases piirkonnas, kuna kiire kiire nähtavus ei ole siis kasutatakse punast või infrapunast on valgusdioodi kasutegur kõrgem. Suurema intensiivsuse valgussignaali saamiseks kasutatakse laserdioode. Laserdioodide tööpõhimõte on mõneti sarnane valgusdioodidega kuid nad sisaldavad veel optilise tagasiside tekitamiseks optilist resonaatorit. Laserdioodi valgus on koherentne tänu sellele omadusele on kaabli sisesed peegeldused täpsemad ja väiksemate signaali kadudega. Vastuvõtu poolel see on valgussignaali muundamiseks elektriliseks kasutatakse optrone. Kasutatava optroni tüüp sõltub edastava signaali iseloomust dioodoptronid on hea
annaabi.ee 
