valmistati kivist. Arvatavasti valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, umbes 40 000 aastat tagasi. Koopamaalinguid joonistati usulistel põhjustel, arvati, et see toob jahil edu ning õnne. Kasutati vee või rasvaga segatud värvimuldasid ning maaliti näppudega, põhivärvideks olid must, valge ja kollane. Euroopas asuvad koopa joonistused Altamiras (Põhja-Hispaanias, Altamira koobas, umbes 15 000 aastat vanad, esimene avastatud koopamaal pärineb sealt (1879 aastal)) ning Lascauxis (Prantsusmaal, vanus umbes 10 000 15 000 aastat, avastati 1490-ndal aastal laste poolt, kes oma koeraga mängides talle järele jooksid. Inimest kujutati väga harva. Esimene teadaolev inimkuju on Willendorfi Veenus (30 000 20 000 aastat e. Kr, leiti Austriast). Jääaeg lõppes 10-ndal aastatuhandel, algas neoliitiline revolutsioon. Enne seda toitus inimene saagist, mida ta metsast (paljalt) jahtis. Noorema kiviaja algust seostatakse põlluharimise ja loomakasvatusega
V TARBEKUNST- 1) keraamika(savist esemed) 2) metallehistöö 3) klaasikunst 4) nahkehistöö 5) tekstiil 6) puitehistöö 2. Millised olid üldse esimesed maalid, skulptuurid ja arhidektuurialged? Leiukohad? Kõige esimesena hakati skulptuure tegema, seejärel koopamaalid(10-15000 eKr.) Arhidektuurialged- Inglismaal Stonehenge'is, Menhir Lääne-Saksamaal(u 2000 eKr.) ja dolmen Prantsusmaal. Koopamaalide leiukohad: Altamiras Hispaanias ning Lascauxis Prantsusmaal. 3. Kirjelda Egiptuse arhidektuuri. Vana riigi arhidektuuris on säilinud? Uue riigi arhidektuuris on säilinud? Vana riigi arhidektuuris on säilinud püramiidid(u 2215 eKr.)- Giza püramiidide väli ja Cheopsi püramiid. Uue riigi arhidektuuris on säilinud templid, mille iseloomulikuks osaks olid sambad. Sambad olid kaetud reljeefide või maalidega. 4. Egiptuse kujutav kunst? Ehnatoni-aegne kunst
Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandus. Hakati tegema ornamentikat tarbeesemetele (nt. tööriistadele)
annaabi.ee 
