jaoks vga keeruline, sest ei saanud aru kes on vaenlane ja kus on vaenlane. Sja eellugu: Need alad olid Prantsuse kolooniad 19.sajandi lpust alates. Teise maailmasja ajal hivas need alad Jaapan. Peale Jaapani okupatsiooni lppemist kuulutati vlja iseseisev Vietnami riik. Selle riigi etteotsa sai kommunist Ho Chi Minh. Prantslased ptsid oma koloniaalvaldust taastada ja saatsid sinna oma sjaved, et seda ala tagasi saada. Puhkes Prantsuse-Vietnami sda, mis lppes prantslaste lasaamisega 1954 aastal. Genfi lbirkimiste tulemusena lepiti kokku, et Vietnam jaguneb kaheks mramata ajaks. ( 17.laiuskraad ) ( 1954 ) Phja pool on kommunistid ja Luna pool mittekommunistid. Mnda aega need kaks riiki eksisteerisid rahulikult ksteise krval. 1958 aastast Phja-Vietnam tahtis Luna-Vietnami endaga hendada. Luna-Vietnamis tegutsesid kohalikud kommunistlikud partissanid, keda nimetati vietkongideks. Partissani sda hakkas Luna-Vietnamile le ju kima ja see hvardas valitsuse langemist
Prantsuse vgede lemjuhatajaks mrati kindral H. P. Petain. Ebaedu ja mttetu verevalamine phjustasid Prantsuse baasides streike ja sjaves revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse lekaalust ja esmakordsest tankisuurrnnakust (Cambrai juures 20. novembril) ei suutnud sakslaste kaitset lbi murda ka Briti ve rnnakud Flandrias (juulist novembrini). Vene kodanlus tahtis ka prast Veebruarirevulutsiooni sda jtkata. A.Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias Ippes aga prast esialgset edu lasaamisega. Saksamea ja Austria-Ungari ved surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene ve kohati 130 km tagasi. 3. septembril vallutasid sakslased Riia. Venemaal Oktoobrirevolutsiooni jrel vimule tulnud Nukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku slmida ldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Prast seda slmis Nukogude valitsus Saksamaaga Brestis 15. detsembril vaherahu. 9. detsembril slmis vaherahu Rumeenia.
annaabi.ee 
