Peategelase mälestuste järgi saab tedagi nimetada seiklejaks, kuigi vahest vaiksemapoolseks. Sümpaatseks jääb oma loomingulisuse ja kunstihinge tõttu. Samuti paneb teda ümbritsev salapärasus tahtma Hetit paremini tundma õppima. LARS-Teose kurikael. Peo käigus Tiiuga kohtunud ja viimase äravõlunud ning hiljem julmalt inimkaubitsejatele mahamüünud Lars jääb sama salapäraseks nagu Hetigi. Võib-olla selle salapärasuse tõttu tuleb hiljemalt välja Heti ja Larsi väike romaan. Raamatus kirjeldatakse Larsi kui kena välimusega noormeest, kelle näos võib märgata ka julma varjundit, mis üsna loogiliseks osutub. Larsi käitumises võib juba varakult näha üleolevat ja hoolimatut suhtumist. TIIU EMA-Portselanteeserviisidele maalija. Küllaltki enese minevikku kinni jäänud ja mitte just üleliia hoolitsev ema. Iseseisev ja tugeva loomuga. TIIU ISA-Pärast Tiiu ema ja isa lahkuminekut halvenesid ka isa ja tütre suhted. Isa oli
Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisene rasedaks ning keeldudes lapse isaga, ajalehe peatoimetajaga, abiellumast siirdus ta 19-aastaselt Stockholmi, et õppida sekretäriks. 4. detsembril 1926. aastal sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastat elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis. 1928. aastal asus ta sekretärina tööle "Kuninglikus Autuklubis" ("Motormännens Riksförbund"), kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga, kellega ta aastal 1931 abiellus ning poja Larsi lõpuks enda kasvatada võtta sai. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Astrid Lindgreni teosed : "Pipi Pikksukk" "Väikevend ja Karlsson katuselt" "Vahtramäe Emil" "Meisterdetektiiv Blomkvist" "Hulkur Rasmus" "Tjorven, Pootsman ja Mooses" "Röövlitütar Ronja" "Vennad Lõvisüdamed" "Bullerby lapsed" "Mio, mu Mio" "Madlike"
Ta läks äratas kaja ülese.Nad läksid täna kirikusse ja ristivad lapse ära.Kui nad hakkasid kiriku poole minema mõtles lars et keegi ta klassivendatest teda ei näe sest siis arvaksid kõik et ta mängib kodu.Nad jõutsid kiriku ette.Nad tegid ukse lahti kõik oli pime ja põranda lauad kraaksusid.Nad ristisid lapse nimeks viktooria.Nad pidid viktooriale elukoha leidma nad ei saanud ju teda niisama koju jäta.Nad läksid naela peetri maja juurde.Naela peeter oli larsi parim sõber aga nad kolisid ära.Lars läks naelapeetri ukse juurde.Ta avas ukse ja nägi et kõi oli pime ja must põranda lauad kraaksusid.Aga see oli hea koht.Kuni ühel ööl tuli naela peetri isa koju.Ta oli täiesti teistsugune tal oli habe ja pikad juuksed.Naela peetri isa kuulis lapse nuttu.Ta küsis kes see nutab siin.Kaja ütles et meie nukk.Naela peetri isa ütles et see kõlas nii päris lapse moodi.Jaapani tehnika vastas larsNaela peetri isa pidi minema.Samal õhtul tulid ka
lugusi. Kahjuks hakkasbnd erimeelsuste tttu lagunema.James kohtas Lars Ulrichi,trummarit ,kellega asustati jlle uus bnd.Nendega liitus kitarrist Kirk Hammett.Bndile pandi nimeks Metallica.Neil oli hulgaliselt bassimngjaid: Cliff Burton,kes sai bussinnetuses surma,Bob Rock,Jason Newsted,ning bassistiks on neil hetkel Robert Trujillo. Tnaseks on Metallica tegelenud juba le 20 aasta.Nad on ks kige tuntumaid heavy metal bnde ldse.Kik Metallica laulud on kirjutatud Jamesi ja Larsi poolt.Paljud laulud rgivad ka Jamesi lapseplvest,kui ta emal oli vhk ning isa lahkus perest.Laulud nagu "Leper Messiah","Until It Sleeps","The God That Failed","Mama Said" ja "Dyers Eve" on just selle phjal kirjutatud.Tavaliselt mngis solosid Kirk,kuid vahel tegi seda ka James.Metallicas oli hetki, kus oli plaanis lahku minna,kui bndist lks Jason minema.Olid suured tlis,kui siiski mngisid nad edasi,kuni tuli neile uus bassist Robert Trujillo ning hakati lindistama "Saint Angeri" albumit
Filmi sisu idee: Film üritab näidata seda, et ka puuetega inimestel on omad soovid ja vajadused, nagu igal tavalisel inimesel. Film on hea õpetus sellest, et puuetega inimesed on tegelikult täpselt samasugused nagu kõik teised ja neid ei tohiks nende puude tõttu erinevalt kohelda ning neisse üleolevalt suhtuda. Igal inimesel on omad unistused, ükskõik, mis olukorras nad on. Isiklik arvamus: Ma leian, et film oli hästi ülesehitatud. Mulle meeldis see, kuidas Larsi noorem õde oli teda valmis igati aitama. Samuti meeldis mulle see, et peategelaste vanemad olid väga hoolivad, kuid samas ka väga mõistvad. Esialgu oli film pigem sünge ja natuke ebameeldiv, kuid kui poisid viimaks Claude'iga leppisid ja temaga sõbraks said, muutus ka filmi meeleolu. Oli tunda, kuidas õhkkond muutus vabamaks ja talutavamaks. Toredad stseenid olid veel näiteks telkimise stseen ning filmi teine pool, mille nad villas elades veetsid. Enamjaolt oli film ette aimatav
Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisene rasedaks ning keeldudes lapse isaga, ajalehe peatoimetajaga, abiellumast siirdus ta 19-aastaselt Stockholmi, et õppida sekretäriks. 4. detsembril 1926. aastal sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastat elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis. 1928. aastal asus ta sekretärina tööle "Kuninglikus Autuklubis" ("Motormännens Riksförbund"), kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga, kellega ta aastal 1931 abiellus ning poja Larsi lõpuks enda kasvatada võtta sai. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo karin punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Tema üks esimesi ja suurt tähelepanu äratand raamatuid oli Pippi Pikksukk mis ilmus 1945.a. Eesti keeles ilmus tema teostest esimesena "Mio, mu Mio"
Ta jäi vallalisena lapseootele ning keeldudes abielluda lapse isaga, ajalehe peatoimetajaga läks ta elama Stockholmi, et õppida sekretäriks. 1926. aastal sündis tal poeg Lars, kes elas oma esimesed eluaastad kasuvanematega Kopenhaagenis. Astrid töötas sekretärina Kuninglikus Autoklubis, kus ta kohtas oma tulevast abikaasat Sture Lindgreni, kes töötas seal büroojuhatajana. Astrid ja Sture Lindgren abiellusid 1931 aastal ning seejärel sai ta oma poja Larsi enda kasvatada. 1934 aastal sündis nende perre tütar Karin ja hiljem ka poeg Lasse. Samal ajal kui Astrid oli lastega kodus, leidis ta siiski aega, et kirjutada lugusid ajakirjale Landsbygdens Jul, tuues koju veidi lisa raha. 1941 aastal kolis pere uude korterisse Dalagatanis, Stockholmis, kus Astrid elas oma elu lõpuni. Sture Lindgreni suri sisemise verejooksu tõttu 53 aastasena, Astrid aga uuesti ei abiellunud. Astrid Lindgren suri 28. Jaanuaril 2002, 94 aastasena. Matused peeti 8
annaabi.ee 
