VAPSID Enel Tubin DSL - DEMOBLISEERITUD SÕJAVÄELASTE LIIT Asutati 1921. aastal Esimene Vabadussõja veteranide organisatsioon Algselt väga palju toetajaid: I kongressil 1921. aastal oli esindatud 50 osakond 5000 liikmega II kongressil 1922. aastal oli esindatud 148 osakond 44 000 liikmega DSL-i põhi eesmärk oli maareformi läbiviimine 1923. aastal, II Riigikogu valimistel, saadi üks koht Riigikokku – Heinrich Laretei Laretei oli 1925-26.aastail põllutööminister ja 1926.aastal siseminister Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid osakond ja tuumik - Artur Sirk, Andres Larka ja Aleksander Seiman, jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVK...
vabadussõjalaste koostatud PS eelnõule • Uueks riigipeaks pidi saama laialdaste volitustega riigivanem • Tal oli õigus anda seadusi, panna veto riigikogu seadustele, saata seda laiali ja nimetada ning tagandada valitsust • Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934 • Kaitseseisukord tühistati ning vabadussõjalased jätkasid oma tegevust • 1934 kohalikel omavalitsuste valimistel saavutati ülisuur edu, loodeti, et Larkast saab uus Riigivanem • Tihedas võimuvõitluses mustati kõiki oma vastaseid kõikide kandidaatite poolt, kuid loodeti, et uue riigijuhiga tülid lahenevad
tootmise palju ning olid eelnõu. vähenemine. ebapüsivad. · Tööpuuduse · Vabadussõjalased kasv. astusid · Talude pankrotid. erakondadesse. f) Vabadussõjalased ehk Vapsid: Algne eesmärk: Vabadussõja veteranide huvide kaitse. Poliitilised seisukohad: Tugeva võimuga riigipea ja 50-liikmeline Riigikogu. Kindral Andres Larkast pidi saama riigipea. Vapside põhiseadus võitis rahvahääletusel oktoobris 1933. Vabadussõjalasi saatis suur edu kohalikel valimistel ja loota oli võitu Riigikogu ning riigivanema valimistel 1934. aastal. 4) Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu: a) Riigipööre 12. märts 1934. Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk oli ennetada vabadussõdalaste eeldatavat võitu valimistel ning koondamaks võimu enda kätte
annaabi.ee 
