40% vastanutest on lapsevanemad, kellest 25% on naised ja 15% mehed. Naiste väikseimaks miinimumsummaks on 350 eurot, meestel 250 eurot. Samas nii naistel kui meestel on suurimaks miinimumsummaks 1000 eurot. 60% vastanutest ei ole lapsevanemad. Nendest 25% on naised ning 35% mehed. Naiste väikseimaks miinimumsummaks on 400 eurot, meestel 300 eurot. Siin kujunes naiste suurimaks miinimumsummaks 900 eurot ning meestel 800 eurot. Naisi on peetud läbi aegade suuremateks laristajateks kui mehi. Tulemusest on näha, et nii lastega kui lasteta naised pakkusid väiksemaiks miinimumsummaks võrreldes meestega suurema summa ehk mõlemil puhul on vahe 100 eurot. Suurima miinimumsumma puhul olid tulemused lastega vastajatel samad (1000 eurot), kuid lasteta vastajatel tekkis 100 eurone vahe ehk naistel 900 ja meestel 800 eurot. On näha, et lasteta naiste/meeste väikseim miinimumsumma on 50 eurot suurem kui lastega naistel/meestel
Tema valdustest kogutav rent andis talle võimaluse korraldada sööminguid ja pidustusi, võtta vastu külalisi, jagada kingitusi- elada laia elu. Normikohaseks peeti heldet senjööri, kes ei arvestanud vaid jagas ja raiskas varandust, hoolimata vähimatki sellest, kas kulutused ei ületa sissetulekuid. Kokkuhoid oli vastuolus senjööri eetikaga. Kasvav rikkus oli feodaalidele ühiskondliku mõjuvõimu hoidmise ja oma aule kinnituse leidmise vahend. Hiliskeskajal muutusid senjöörid tihti laristajateks- tulude ja kulude vahe sai katta talupoegadelt lisamaksude väljapressimisega, trahvide, röövimise ja sõjasaagiga. Kuna senjöörid hakkasid talupoegadelt ja oma alamatelt saadud rahadega liiga vabalt ringi käima- korraldasid pidustusi, tegid annetusi- laostusid ja killustusid nad peagi. Võimalused lääni pärimiseks: Lään muutus aja jooksul päritavaks. See oli norm. Kõige varem juhtus see Prantsusmaal, kus investituur muutus formaalsuseks, valitseja võis selle eest isegi tasu nõuda