Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty. Langeb, hääletult langeb, - Keskööni käitume kui krahvid, süda kui tuigataks kaasa. kätt musutama kipub keel, Koer mõnuleb kõrgel hangel, all kõrtsis koduküla larhvid must nagu tukk. me segi lööme koidu eel. Sa ühtuks kui särava maaga ja õnnest kurgus on nutt.
Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty. Langeb, hääletult langeb, - Keskööni käitume kui krahvid, süda kui tuigataks kaasa. kätt musutama kipub keel, Koer mõnuleb kõrgel hangel, all kõrtsis koduküla larhvid must nagu tukk. me segi lööme koidu eel. Sa ühtuks kui särava maaga ja õnnest kurgus on nutt. 7. Sütiste tõi eesti luulesse linna tööelu pildistiku ja protestis ühiskondliku ülekohtu vastu. Sütiste kirjutas hoogsat klassikaliselt selget ( ka vabavärsilist) kirjeldamisrõõmsat ning rahvalikut luulet.
nüüd tiirlen ballil lögihoos. Meid võlub Veenus hõbekingis, kel seljalõikes viimne piir, - ea hoolsalt tasandanud mingid ning rasvalõhna viind Coty. Keskööni käitume kui krahvid, kätt musutama kipub keel, all kõrtsis koduküla larhvid me segi lööme koidu eel. Betti Alver Betti Alver (Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talviken, aastast 1956 Elisabet Lepik; 23. november 1906 Jõgeva 19. juuni 1989 Tartu) oli eesti luuletaja. 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 19241927 õppis ta