Näiv: kui Sandja ei kavatsenudki elulisi asjaolusid faktilise kooseisu kaudu siduda õ-like tagajärgede saabumisega Väärtus: kui Sandja on jätnud mõne Õliku mõiste ebamääraseks v ebatäpseks. Üle saab analoogia (Se ja õ analoogia) abil. Se anal- otsuse tegemisel võet aluseks sarnane õ-norm. Jurisprudents on see õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust normatiivsest aspektist ja tegeleb seepärast normi „mõttega“. Tabavalt väidab K. Larenz, et jurisprudentsi meetodiõpetus ongi normatiivsete lausete (õigusnormide) keel. Jurisprudents on teadus õigusnormidest, kuid mitte norme andev teadus. Ta on arusaamade süsteem kehtivast õigusest, mis teeb ülestähendusi kehtiva õiguse kohta [2, lk. 83]. On selge, et küsimusele õigusnormi mõtte kohta ei saa vastata loendamist või eksperimenti kasutades. Jurisprudents ei saa seda teha kvantitatiivselt. Jurisprudents saab seda teha tõlgendamise ehk interpreteerimise teel
teadmistele, mis on saadud varem tõlgendatud tekstist. Siia lisanduvad veel hermeneutilised (tähenduslikud) asjaolud. Otsus, milleni nii jõutakse, ei ole loogiliselt sunnitud otsus, vaid piisavatest alustest tehtud valik. Tegelike õigustekstide keelehädad on tõsised, neid pole kerge ületada. Põhjus ei seisne mitte keeleõppe piiratuses, vaid selles, et õiguskeel omandatakse õigusallikate tekstide endi kaudu ja toel. K. Larenz ja õiguskeel: Mandri-Euroopas tegeleb jurisprudents e. õigusdogmaatika objektiivse õiguse “mõttega”. Jurisprudentsi meetodiõpetus on normatiivsete lausete (õigusnormide) keel. Jurisprudents on teadus õigusnormidest, kuid mitte norme andev teadus. Ta on arusaamade süsteem kehtivast õigusest, mis teeb ülestähendusi kehtiva õiguse kohta. Wittgenifeini (tähendus)teooria: Õigusakti keel peab olema korrektne, vastama reeglitele. Keele kasutamisreegli olemust saab taandada W
annaabi.ee 
