Severnaja Zemljaga. Asub mandrilaval, sügavam vagumus on Franz Josephi maast idas. Merre suubuvad Ob ja Jenissei, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Meres on suvelgi jääd. Laptevite meri Piirneb läänest Taimõri poolsaarega ja Severnaja Zemljaga, idast Uus-Siberi saartega. Laptevite merre suubub Leena, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Jääd leidub meres suvelgi. Laptevite meri on nime saanud Dmitri ja Hariton Laptevi järgi. Ida- Siberi Meri Ida-Siberi meri on Põhja-Jäämere osa Uus-Siberi saartest Wrangeli saareni. Ida-Siberi merre suubuvad Indigirka ja Kolõma jõgi. Ida-Siberi meri asub mandrilaval. Tsuktsi meri Tsuktsi meri piirneb läänes Wrangeli saarega, edelas Tsuktsi poolsaarega ja kagus Alaskaga. Lõunas on ta Beringi väina kaudu ühenduses Vaikses ookeanis asuva Beringi merega, läänes Longi väina kaudu Ida-Siberi merega. Tsuktsi ja Beauforti mere piiriks on
2 Baffini 530 2414 3 Amundseni 4 Petsora 5 Obi Põhja - Jäämere laevatatavad väinad Nr. Nimetus Pikkus, km Laius, km Faarvaatri suurim sügavus, m 1 Hudsoni 806 115 141 2 Longi 143 146 36 3 Dmitri Laptevi 115 50 11 4 Vilkitski 104 55 32 5 Sokalski 106 19 55 6 Matotskin Sar 100 0,6 12 7 Sannikovi 45 55 14 8 Jugorski Sar 40 2,8 13 9 Kara Väravad 33 45 52 . Hüdrometeoroloogilised tingimused.
annaabi.ee 
