Selleks, et nii pikale elule vastu pidada, puhkab liblikas suvel sageli: mitmepäevased aktiivse tegutsemise ja toitumise tsüklid vahelduvad mitmenädalaste puhkuse tsüklite ehk diapausidega Talveks koguneb tema kehasse glütseriini, sorbitooli ehk heksan-1,2,3,4,5,6-heksaooli ja valke, mis kaitsevad külma eest, nii et liblikas elab isegi 20-kraadise külma rahulikult üle. Kevadel soojendab päike ta jälle üles. Paaritumine toimub kevadel. Lapsuliblikatel esineb pulmalend: emane lendab ees, isane tema taga, hoides ühtlast vahet. Pärast paaritumist muneb emane aprillis toidutaimele (türnpuule või paakspuule) munad 1-2, harvem 4-5-kaupa, kattes need kleepuva massiga. Röövik kasvab kiiresti, seetõttu söövad nad puulehti väga aplalt. Röövikud ja nukud on mõlemad rohelised ja väga hästi maskeerunud. Röövikustaadium algab juunis ja kestab 4 nädalat, kuid see
varastamas. Lapsuliblikat nimetati ka Eestis võiliblikaks, alles teaduslikus pruugis kinnistus see ühe ta sugulasliigi ametlikuks nimeks. Usutakse, et kevadel esimesena nähtud lapsuliblikas on endeks saabuvast võirohkusest. Esimene kollane liblikas söödeti lehmale, et või oleks kollane. Margariinikarva emasliblikad, kelle nägemist tõlgendatakse halva endena ärkavad tavaliselt alles aprilli lõpul ja maikuus ning on kohe valmis paarituma. Lapsuliblikatel esineb pulmalend: emane liblikas lendab ees ja isane tema taga. Sellele järgneb paaritumine. Paaritunud emasliblikas ei otsi uusi suhteid vaid lendab türnpuu või paakspuu oksale munema. Ta muneb munad 1-2, harvem 4-5 kaupa kattes need kleepuva massiga. Röövik kasvab kiiresti ja on mattroheline, valge küljetriibuga. Röövik toitub puulehtedest. Röövikustaadium kestab neli nädalat (sõltub ilmastikust), peale seda röövik nukkub. Lapsuliblika nukk on kummalise välimusega sellel on
annaabi.ee 
