Lo-lii-ta: keeleots laskub suulaest kolm astet allapoole, et kolmandal korral puudutada hambaid. Lo Lii Ta. Ta oli Lo, lihtsalt Lo tol hommikul, neli jalga kümme tolli pikk, sokk ühes jalas. Teksapükstes oli ta Lola. Koolis-Dolly. Suvelaagri rivis- Dolores. Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita." Lolita kuulub nende kirjanduslike kujude hulka, kes on autorist peaaegu täielikult eraldunud ning elavad kollektiivses mälus iseseisvat elu. Lötakil sokkidega tüdruk hüpleb võrgutava lapsnaise kehastusena inimeste fantaasias. ,,Lolita on kuulus, mitte mina," mainis Nabokov enesega rahulolevalt, kui talle sai selgeks, mil määral oli tema väljamõledud nümf üle pea kasvanud. Erootilise kujuna on Lolita saanud surematuks. Neljakümnele lähenev mees, kes Lolitat pööraselt ja meeleheitlikult armastab, on Humbert Humbert. Ta jutustab loo oma kirest fiktiivse, kirjandusliku autobiograafia raames, mille Humbert koostab eeluurimisvanglas, oodates kohtuprotsessi algust
1930ndatel keskenduti sihilikule juhusele ja mustale huumorile. Sihilik juhus on märk, millel algselt pole tähendust ja mis eelneb ajaliselt sündmusele, mida nimetatakse juhuslikuks. Must huumor on seotud sihiliku juhusega, täiendades teineteist vastastikku. Huumoriga on seotud sürrealistide suhtumine erootikasse, mis tähendas nende jaoks ülimat vitaalsust, eluülistust, kus puutuvad kokku elu ja surm. Sürrealistide luulest käisid läbi androgüünia ja lapsnaise motiivid. Sürrealistidel oli müüditeooria, mis oli seotud nende sooviga ühiskond vastavalt oma arusaamadele ümber kujundada. Müüt on reaalsus, milleta ühiskond elada ei saa. Et luua uusi ühiskondi, on vaja uusi müüte. Sürrealism peab muutuma uuekollektiivse müüdi loomise vahendiks. Müüdiloome peab tõusma poeetilisele tasandile. 20.saj draama Absurditeater sündis 1950ndate algul Prantsusmaal. Absurditeater räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas
annaabi.ee 
