28.11.11. Materialism Arusaam filosoofias, et reaalsus lõpp-kokkuvõtteks koosnebki mateeriast. Ludwig Feuerbach (1804-1872). Saksa materialist, ateist. Hakkas õppima teoloogiat, hiljem filosoofiat Berliini ülikoolis. Hegeli õpilane. Temast sai hiljem Hegeli suur kriitik. Tema mõtlemise lähtepunktiks on Goethe lause: ,,Kellel on teadus, see ei vaja religiooni." Ta leiab, et Jumal ei loonud inimest enda näo järgi, vaid inimesed lõid Jumala enda näo järgi. Usk on inimkonna lapseuni, see tuleb asendada inimlikkuse, teaduse ja tsivilisatsiooniga. Universumi kõrgeimaks olendiks on inimene ise. Ta leiab, et inimene on oma võimekuse ja eriti mõtlemisvõime poolest kõikvõimas. Religioon vastupidi hoiab inimest pimedana, et ta ei näe, religioon hoiab inimest lootusetult rumalana. Religioonil on oma panus moraali religioon andis üksikisiku isekuse asemel taevase iseka olendi, kelle tahte järgi inimene peab tegutsema. Samas kiitis ta ühelt poolt üksikisiku isekust
Kuna vahepeal oli toimunud metafüüsika täielik eitamine, tahtis Bergson luua uue metafüüsika. 22. PILET L.FEUERBACHI MATERIALISM PLATONI IDEEDE ÕPETUS Feuerbach oli religioonivastane. Saksamaalt, ateist ja materialist. Hariduselt teoloog hiljem filosoofia. Hegeli õpilane, hiljem kriitik. ,,Kellel on teadus, see ei vaja religiooni" (Goethe) tema õpetuse lähtepunkt. Inimest ei loonud jumal enda näo järgi, vaid inimesed lõid Jumala enda näo järgi. Usk on inimkonna lapseuni ja tuleb asendada inimlikkuse, teaduse ja tsivilisatsiooniga. Universumi kõrgem olend ongi inimene ise. Inimene on oma võimekuse poolest kõikvõimas ja usk vastupidi hoiab inimest tagasi, usk hoiab inimest pimeduses. Usul oma panus moraali usk andis üksikisiku isekuse asemel taevase iseka olendi (Jumal isekas) ja see on halb. Kiitis indiviidi isekust. Leiab, et see isekus pole halb, inimene võib saavutada kõrgemaid hüvesid ainult ühiskonnas olles peab oma
annaabi.ee 
