vaja 2,1 last naise kohta. Kui see iibetegur ei tõuse, siis 30-40 aasta pärast on eestlasi umbes 650.000. Kui muudatusi ei tule, läheb sealt spiraal allapoole, kuni kaob see kriitiline mass, mis on vajalik eesti keele ja kultuuri säilitamiseks maailmas. Lisaks kaotavad õpetajad oma töö, noored pered ei taha vähem asustatud kohtadesse enam elama minna. Laiemas plaanis tähendab järjest vähenev sündimus ka seda, et maksumaksjaid jääb vähemaks. Puuduvad rahalised vahendid, et tõsta lapsetoetusi ja pensione. Nii süvenebki ebakindlus homse ees. Arvan, et valitsus peaks vastu võtma otsuseid, mis kindlustaksid kõigile lastele võrdsed võimalused hariduse saamiseks ja vanematele nende kasvatamiseks. Praegune emapalk on siiski suhteliselt ebaõiglane, sest laps ei saa valida, kas sünnib perekonda, kus ema saab 20 000 või 3 000 krooni kuus. Meie homset päeva kujundavad ka need lapsed, kes peavad ära elama vaesusepiiril
järeldada? Joonis 1. Kulude jagunemine riigieelarves Allikas: Rahandusministeeriumi kodulehekülg, 2017 Sostiaalkaitsele kulub kõige rohkem raha, sest nende eesmärgiks on tagada inimestele majanduslik ja sotsiaalne toimetulek, hea töö, laste õigused ja perede elukvaliteedi parandamine. Suhteliselt suur hulk eestlasi on töötud. Sotsiaalne kaitse pakub neile erinevaid koolitus ning arenemisvõimalusi. Liskas aitab sotsiaalne kaitse abistada ka puudega inimesi ning pakub lapsetoetusi. Lisaks moodustavad suure osa kuludest pensionid ja sotsiaaltoetused, Need on inimesed, kes raha ei teeni seega ei tule ka nendelt panust sotsiaalmaksu näol, mistõttu ongi sotsiaalmaksust laekuv tulu 2,73 miljardit eurot ning kulu 3,28 miljardit eurot. 5. Kulud kajastatakse Eesti riigieelarves reeglina ministeeriumide lõikes, kuid kirjeldamine tegevusalade järgi on vajalik. Miks? Kuna erinevatele ministeeriumitele on ettenähtud erinev osa riigieelarvest. Näiteks kui
põllumajanduses: 3% tööstuses: 26.2% teeninduses :70.8% (2009 est.) Töötute osakaal on 18,1% (2009 aasta seisuga), kuuludes sellega kogu maailma arvestuses 164 kohale. 10. Rahvastikupoliitika Milline võiks olla tõenäoline rahvastikupoliitika selles riigis (koosta arvamus õpiku teksti abil). Mina arvan et Rootsis kasutatakse peaaegu kõiki arenenud riikidele omaseid rahvastikupoliitika meetmeid. olulisel kohal on toetused. Makstakse lapsetoetusi, koolitoetusi ja lapsehooldustasusid. Samuti saavad toetusi ka üksikvanemad ning igal emal on õigus tasustatud lapsepuhkusele. Sisserännet reguleeritakse kvoodiga. Kättesaadav on kõigile kvaliteetne arstiabi. . 7 KASUTATUD MATERJALID 1. City Population koduleheküg. Kättesaadav: http://www.citypopulation.de/cities.html 25.10.09 2
hoolekannet. Laste hoolekande peamised lülid olid väikelastekodud, koolieelsete laste-, kooliealiste laste- ja sega lastekodud. Kuni 1980nda aastani oli riigi perepoliitika hoolekandelise, selektiivse iseloomuga. Toetused olid määratud üksikutele perede kategooriatele - toetused rasedatele, lasterikastele ja vallasemadele, toitjakaotuspension; toetused sõjaväelastele ja sõjas langenute peredele. Igakuist lapsetoetust maksti 1974. aastani vaid paljulapselistele, 1974ndast aastast maksti lapsetoetusi ka väikesepalgalistele. Alates 1984.a muutusid lapsetoetused universaalseks. Kuigi nimetatud täiendused aitasid kaasa lastega perede heaolu kasvule ja lisaks üleriigilistele perekonna toetamise võtetele kasutati Eestis mitmeid kohaliike abinõusid laste kasvatamiseks soodsamate tingimuste loomisel, näiteks kohaliku lastekaupade turu kaitse, perede varustamine imikutoiduga, ei vastanud süsteem kaugelt enam ühiskonna vajadustele. Nii sai peale 1988
a lastetoetuse seadusega. Samal aastal võeti vastu ka lastekaitseseadus. 1994.a maksti esmakordselt paljulapselistele peredele koolitoetust. (paljulapseline tähendas neli või enam last) Perekoda ehk riigi perepoliitikat koordineeriv üksus, kogunes esimest korda 1997.a. Ülesanded: valitsuse nõustamine ja avaliku arvamuse kujundamine (jooksvad probleemid ja alusdokumendi väljatöötamine). Toetused Enamus praegu kehtivaid toetusi on nimetatud juba 1992.a lastetoetuste seaduses. Lapsetoetusi saavad kõik Eestis alaliselt elavad isikud, kuid mitte kõik tähtajalise elamisloaga inimesed. Toetused on diferentseeritud vastavalt lapse sünnijärjekorrale (algas 4 rublast, 15 rubla üheteistkümnendale lapsele). Paljulapselistele peredel vähendati lasteaedade ülalpidamismaksu 50%. Üksikvanematest said toetust algselt vaid lesed ja vallasvanemad (lapse sünniaktis puudus isa nimi) (2rubla kuus kuni 16-aastaseks saamiseni). Eelisõigus lasteaeda paigutamisel.
pensione. Et säärast olukorda vältida, kehtestati sel aastal kohustuslik kogumispension, mille tarvis maksab iga töövõtja oma palgast teatud protsendi pensionifondi ja riik lisab sellele omalt poolt juurde. Kahjuks ei aita kohustuslik kogumispension kaasa ühiskonna vananemisprotsesse peatamisele. Peamine prioriteet on ikkagi sündivuse tõstmine, mida erakonnad osavalt oma huvides ära kasutavad, lubades 1000-- krooniseid lapsetoetusi. Utoopiline? Näib nii, sest ega kõrgepalgaline lase ennast sellest mõjutada. Hoopis tõenäolisem on , et pead tõstavad sotsiaalselt ebakindlad isikud. Joodikutele kujuneks sellest tulus teenimisallikas ning sünniks juurde aina rohkem lapsi, kes hiljem hooletusse jäätaks. Minule näib, et eelkõige tuleks rahvastiku vananemise probleemiga võidelda läbi erudeeritud ja kõrgharidust omavate noorte, kes suudavad oma lastele kindlustada inimväärilise elu. Nende motiveerimine
annaabi.ee 
