individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 28. Sotsialiseerumine- protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. 29. Sotsiaalne mina- enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine 30. desotsialiseerumine- õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 31. resotsialiseerumine- uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud (loobuma sunnitud ) käitumisreeglite ja rollide taasomandamine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 32. sotsialiseerimisagendid- nt perekond, vanemad, kool, meedia, reklaam jne 33
on tegu peamisel emotsionaalse sõltuvusega - Individuaalsed erinevused: igal inimesel erinevad omadused, geenid loovad vaid eelsoodumuse 49. Mida tähendab sotsiaalne mina? Enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine 50. Mida tähendab desotsialiseerumine? õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 51. Mida tähendab resotsialiseerumine? Uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud (loobuma sunnitud ) käitumisreeglite ja rollide taasomandamine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 52. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? nt perekond, vanemad, kool, meedia, reklaam jne 53
edasi tegelaste tegusid ja mõtteid. Jutukogus ,,Lendav õunapuu" ja jutustustes ,,Vaikuse hääled" ning "Roosa printsess" on kirjeldamisel ja jutustamisel suurem roll. Dialoogi 48 vähesuse tingivad nende juttude üksildased lapsed. 3.6.2. Keel ja stiil Mida peetakse silmas, kui räägitakse kirjaliku teksti lapsepärasusest või lapsetasandist? Lastekirjanduse eripära juurde kuulub, et lastekirjanik peab looma adressaati silmas pidades. Lastekirjandus on erinev täiskasvanute kirjandusest, ta on kirjutatud erineva auditooriumi jaoks, kellel on erinevad oskused, vajadused ja lugemisviis (Hunt 2005: 3). Eriti tuleb arvestada lapse keelekompetentsiga. Keeleline lihtsustamine võib puudutada morfoloogiat (kasutatakse vähem omadussõnu ja rohkem tegusõnu),
annaabi.ee 
