Pilvkõrged tõsised kantsid valvasid lahesuus, kus ruuged pomerantsid küpsesid nõtkes puus. Laul Kui, kõrvus häbinaer ja hele vile, sa nagu surnu oma külmas toas kesköösel kukud sängis kummargile Ja tunned: „Lõpp! Vaid unustust! Mul pole tegu muuga!“- siis keegi koputab su akna taga. Laul jookseb tuppa laternaga, toob kaasa elukirjad eksinule Ja loeb neid ette oma lapsesuuga. Kuristikulill Kui viivuks vaibub raske valuvihm, ööpime pilverüngas varjab taevalaupa ja kurva kuristiku lillele päev naeratab altkulmu äkki kiirte kaupa – siis loodusel on inimese nägu. Eks vaata ise! Õhuvalguse ja vikervärvid kingib sulle vainult su oma silma öine süsimust ning õnnekõrgusega mõõdab ainult su süda elusügavust.
On pidev hirm, et sinult võetakse sinu kõige kallimad ja lähedasemad. 5. “Masin” - olles ise osa sõjast oled sa justkui nagu masin, kes täidab kõrgema inimese käsku. Sa tahadki olla masin ja dehumaniseerida ohvreid, sest sul ei ole teist võimalust, kui tahad püsida elus. 6. “Laul” - kirjeldab elu lõppu, kus enne surma mõtleb inimene veel kogu oma elu läbi, kuuldes seda enda peas lapsesuuga. 7. “Eluehelbed” - Elu ei ole võimalik lahti mõtestada või määrata oma saatust. Elu ongi see kõik: “surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget.” 6. Luulekogus käsitletud teemad ja seisukohad. Luulekogu peamised neli teemat olid surm, tema lapsepõlv ja pere, sõda ning mõtisklused elu üle. Alver teadis, et surm on ootamatu ning kord tabab see kõiki. Surmaga kaasnes vaid negatiivsus ning sellega seonduvad peatükis juurdles ta
annaabi.ee 
