laevaga merele, mis pandi põlema, nii pind hing jõudma Valhallasse. Oluline oli päikesekultus, sümboliseeris ratas hjol, millest tuleneb jõulude nimetus. Taevajumalat Thori austati samuti- kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Taanis, Rootsis Götamaal oli austatud Oden, tema kultus pärines lõunapoolsete germaanlaste aladelt ning eelkõige oli Oden päikese-ja sõjajumal. Frej viljakusjumal, tema poole pöörduti nii põllusaagi- kui ka lapsesaamismuredega. Viikingite kirja tunti ruunikirja nime all. Tähestik pärineb 3.-4.sajandist. Tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad paremalt vasakule, hiljem mõlemas suunas. Kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua-või mälestusmärgid. Mälestuskivid jutustasid viikingitest. Mälestusmärgid saagad. §8 Suurbritannia rahvaste kujunemine III at. eKr saabusid Euroopa mandrilt Britanniasse indoeuroopa hõimud. Kohalikust
- Austati esivanemate hingi (hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik) - Valhallas oli surnud sõdurite, võitlejate riik - Päikesekultus sümbol ratas- HJOL - Taevajumal Thor (punase habemega vanamees), ka piksejumal, päev neljapäev - Päikse ja sõjajumal Oden, ka tarkuse ja luule kaitsja (ühe silmaga, valges kuues vanamees 8-jalgsel ratsul), päev - kolmapäev - Päikesekultusest veel Frej ja Freja, kelle poole pöörduti nii põllusaagi kui ka lapsesaamismuredega, päev reede - Jumalad moodustasid aaside perekonna - Saatan oli hiiglane Loke - Viikingite ajal hakkas Skandinaaviasse jõudma ka ristiusk 5. Ruunikiri - Aluseks ladina tähestik, lihtsustatud, kasutusel XI saj-ni - Piltkiri - Vanim eepos "Vanem Edda" - Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgiks on saagad §9 Lääne Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Ristiusukiriku teke ja levik - APOSTLID rändjutlustajad
annaabi.ee 
