Suguvõsa ja perekond Suguvõsa on vere-, abielu- või lapsendamissuguluses olevate inimeste rühm. Suguvõsal on kultuuri järjepidevuse seisukohalt oluline roll. Perekonna liigid: 1. suurpere koos elab rohkem kui kaks sugupõlve. Suurperede hiilgeaeg oli agraarühiskonnas e. talupojakultuuris. Kaasaegses lääne ühiskonnas on selline pere pigem erandiks. 2. tuumpere tänapäeval levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil: lasteta abielupaar, lastega abielupaar, lastega üksikvanem Ülesanne 1
1. PEATÜKK MIS ON PEREKOND? Perekonda defineerida ei olegi nii lihtne. Sageli esinev definitsioon ütleb, et perekond on iga inimese jaoks primaarne ja olulisim süsteem, kuhu ta kuulub abielu, sündimise või adopteerimise kaudu. Perekonda võib defineerida kui suhteliselt püsivat rühma, mille liikmed on omavahelise vere-, abielu- või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku üksuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seadusandlik vastutus. Oma elu jooksul on inimene tavaliselt seotud kahe perekonnaga: Perekond, kuhu ollakse sündinud (orientatsiooniperekond) Perekond, mis ise luuakse (prokreatsiooniperekond) PEREKONNA LIIGID Tehakse vahet suurpere ja tuumpere vahel. SUURPERES elab koos rohkem kui kaks sugupõlve. TUUMPERE on kaasaja levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil:
kord ja eeldatakse korraaustust. (Vooglaid 1999). Kodu on see koht, kus möödub lapsepõlv. Iial ei või teada, kas see on hea või halb. Selle määravad ära lapse vanemad, kui hästi või halvasti nad oskavad oma lapse eest hoolt kanda. Alati ei pruugi lapsepõlv aga kerge olla (Toren 1996). Kodus elavad inimesed moodustavad kokku perekonna ja M,Tuulik ning A,Tuulik defineerivad perekonda kui suhteliselt püsivat inimeste rühma, mille liikmed on omavahelistes vere,-abielu või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku ühtsuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seaduslik vastutus (M. Tuulik, A. Tuulik 1999). Paljudes õigussüsteemides on vanemad oma laste hooldajad. Väikeste laste puhul on vanemad kohustatud vastutama nende hooldamise, julgeoleku ja kontrollimise eest, kusjuures vanem või personaalselt langetada otsusi lapse eest (Uord 1995). Vanematel on sageli raske sõnastada eesmärke, mida nad oma lapsi kasvatades taotlevad.