psühhopatoloogiliste kalduvusteta). Igal juhul, kuna algusest peale on olnud selge, et lapsendatud laste mudel sõltub tugevalt valikulise paihutusr võimalusest, on geneetikud iseenesestmõistetavalt uurinud ka seda võimalust, et saaks sel juhul andmeid statistiliselt kontrollida. Ja kunagi kriitikud on kahtlustanud valikulist paigutust, on andmete moonutused siin palju väiksemad kui uuringutest, mis puudutavad lapsendatud laste esindamatust lapsendamata laste seas populatsioonis tervikuna või bioloogiliste ja kasuvanemate erinevusi (lk 76). Geenide- keskkonna koosmõju Lapsendatud laste mudeli üks väärtusi on võimaldada eraldada geneetiline risk keskkonnariskist. Mudeli peamine joon on see, et ta kõrvaldab passiivse geenide- keskkonna koosmõju (tähendaab, et vanemad, kes annavad edasi pärilikku riski, pakuvad lastele ühtlasi riskantset keskkonda), mis on tavaline lapsendamata laste uurimuste puhul.
Peresiseseks lapsendamiseks nimetatakse abikaasa lapse lapsendamist. Sageli suhtutakse sellesse kui perekonnanime muutmisse, kuid ka peresisesel lapsendamisel on pöördumatud õiguslikud tagajärjed ning lapsendamisega muudetakse lapse identiteeti. Peresisene lapsendamine on enam õigustatud nn vallaslaste puhul ning sel juhul paraneb lapsendamisega lapse sotsiaalne staatus. Lapse perekonnanime saab muuta maavalitsuse rahvastikutoimingute talituses last lapsendamata. 23 Peresisene lapsendamine Millist last saab peresiseselt lapsendada: § isa kanne sünniaktis (rahvastikuregistris) puudub, tegu on nn vallaslapsega, kelle vanem on surnud; § vanem on andnud nõusoleku lapsendamiseks; § vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama; § vanema asukoht on kestvalt teadmata;
annaabi.ee 
