teadmised lastest ja nendega suhtlemise kogemus, ootused vanemaks olemise suhtes. Pereuuringusse lisatakse uuringu läbiviija hinnang lapsendada soovivate isikute suutlikkuse kohta lapsega toime tulla. 7 Lapsendamise protsess v Lapsendamise protsess algab tavaliselt maavalitsuse lastekaitsetöötaja helistamisega lapsendajatele. v Maavalitsus peab andma perele infot lapse elukäigu, terviseseisundi ja iseloomu kohta. v Kui pere otsustab lapsendamisega jätkata, järgneb kohtumine lapsega. v Esimese kohtumise korraldab maavalitsuse lastekaitsetöötaja, kes teeb koostööd asenduskoduga. 8 Lapsendamise protsess 1. Esimesed kohtumised lapsega: Kohtumise juures peab viibima maavalitsuse lastekaitsetöötaja.
et seda kasutatakse muul otstarbel, v.a juhul, kui eraldis oleks sihtotstarbeline ning kasutatav üksnes lastekaitsetöötajate täiendkoolituseks. Süsteemis, kus täiendkoolitusi koordineerib TAI, näevad eksperdid võimaliku probleemina koolitusmonopoli tekkimist, mis võib ohustada koolituste kvaliteeti ja kättesaadavust. Fookusgruppides osalenud lastekaitsetöötajatel oli TAI kui koolituse korraldajaga kogemusi peamiselt kasuperedele ja lapsendajatele suunatud PRIDE koolituste kaudu. Sealjuures kritiseeriti TAI võimekust piisavas mahus koolitusi korraldada. Toodi näiteid inimestest, kes ootavad pikka aega koolitusi, mis erinevatel põhjustel ei Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Hinnang lastekaitsesüsteemi korraldusele ja LKS-is sisalduvatele meetmetele 42
annaabi.ee 
