kodulinna tagasitulekuks ning abistab last tema elluastumisel. Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhud, kui see kahjustab last (LkS § 28). Kui laps on lapsendatud, siis perekonnaseaduse kohaselt kaovad lapsendatu ja vanema isiklikud ja varalised õigused ja kohustused. Seega ei ole vanematel õigust oma lapsega kohtuda ja lapsel (ega lapsendajatel) kohustust vanematega ega sugulastega suhelda ja neid aidata. Lapsendatul on täisealisena õigus saada andmeid oma vanemate kohta sünniakti ärakirjast (kus on kanne tema vanemate kohta) (PS § 86, 109, 114). 4. LASTE ERALDAMINE PEREKONNAST EESTIS AASTATEL 2000 2007 Ajavahemikus 2000-2007 jäi ilma vanemliku hoolitsuseta Eestis kokku 10166 last. Alljärgnev tabel näitab, kui palju lapsi igal aastal eraldati vanematest. Andmed pärinevad Eesti Statistika Andmebaasist.
Põhirõhk on kõigi lapse kasvamise ja hooldamisega seotud küsimuste puhul lapse heaolu ja tema huvidel. · Hooldusõigus jaguneb isiku- ja varahooldusõiguseks, hõlmates seega igakülgset lapse huvide eest seismist. · Põhireegliks on, et hooldusõigus kuulub lapse mõlemale vanemale. Siiski ei tulene hooldusõigus alati automaatselt vanema staatusest (põlvnemisest); see võib lisada bioloogilistele vanematele kuuluda ka lapsendajatel ning teatud ulatuses ka nn hooldus- ja kasuvanematele. Muus osas lähtuvad hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad eeskirjad esmajoones vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest. See tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. · Omavahel abielus olevad vanemad saavad ühise hooldusõiguse seadusest tulenevalt (automaatselt)
annaabi.ee 
