LISAMATERJAL www.nuku.ee Lavastuse sisukirjeldus I vaatus II vaatus Lavastuse alguses näeme Timmi ema ja isa lapsevankri- Parun avaldab Timmile, et ta pole Taruki kaksikvend, vaid ga – kostub Timmi õnnelik lapsenaer, mille ta on pärinud Taruk ise, seega on Timmil jätkuvalt võimalik naer kuna- oma emalt. Kuid Timmi ema sureb ning isa jääb poisiga gi tagasi saada. Nad sõidavad Mesopotaamiasse paruni kahekesi. Kaugemal jälgib sündmusi salapärane parun lossi, kus palvetavad jesiidid ehk saatanakummardajad. Taruk, kel tekib huvi Timmi erakordse naeru vastu. Parun nõuab, et Timm loobuks otsimast kihlvedu, mida
" Armunud Laikmaa maalis 1904. a. suvel Underist kaks portreed. Neist kuulsaim on "Mutti", mis kujutab säravalt naeratavat noort daami. "Teos on sündinud tõelisest inpiratsioonist ja imetlusest. --- Ülemeeelik elurõõm ja Jugendlust avaldub portrees loomulikult ja siiralt," kirjutab Endel Nirk. Kui portree oli valmimas, pani Under paberile saksakeelsed värsid. "Olen see tõesti mina? värske, uljas ja kena, / igas näojoones mängib lapsenaer / Nõnda täis noorusindu ja ülemeelikust / oo, Sina, ma tänan sind, / Kes Sa headuse oled minus ärkvele virgutanud, / --- Hing, mis oli tardunud ja kurb / Puhkes taas õitsele Sinu õnnistusrikkal mõjul". On imetlusväärne, kui ehedalt suutsid poetess sõnas ja Laikmaa kunstis jäädvustada tunnete tärkamist. Armastuse mõju oli suur. Eesti kunstile andis see ühe vaieldamatu edöövri ja kirjandusele samaväärse luule
annaabi.ee 
