vaatamata sarnastele eluaastatele, üsnagi erinevalt. Kui Lydia Koidula näeb eluteed pigem positiivse nurga alt, siis vastupidiselt sellele Juhan Liiv on kritiseeriv. Mõlemad kirjanikud kirjeldavad eluteekonda läbi looduse. Palju on luules kasutatud sügist. Sisse on toodud ka isamaa ning armastus. Lydia üks põhimõtetest on elu nautida niikaua, kuni veel noorus kestab. Määgi nüüd ja mängi veel, Kus sul õitseb lapsemeel: Sirgud sokuks, - oled kange, Külm ja tuim kui lumehange! Kuna Juhan põdes ravimatut haigust, siis tema pigem ootas surma, kui soovis elada. Mehe luulest võib välja lugeda allaandmise märke, seda näitab ta läbi sügisese närtsimise. Oh kanarbik, oh lilleke, Mind kurbus rõhub rängasti: Sääl arm, sääl surm, sääl sügise
Iga kujundi järel nimeta vastava luuletuse pealkiri. · Epiteedid: 1. ,,...kollaselt mehelt..." Kollane hädaoht. 2. ,,...üks jääne külm ja teine umbne pime." Kui harjute võib sõda kiirem' tappa. 3. ,,Kuulsas Viljandis..." Kuulsas viljandis vanasti. 4. ,,...su õitsvad palged ...kuldsed lokid ...väikesed õrnad käed ...roosihuuled ...sinisilmad ...kerge aste ...vaikne ilus käik ...iluduse ilmad ...puhas lapsemeel ...vaga vaade ...süütu hing ...süütu vaatega." Ei sinu iludus. 5. ,,...vaikne valu ...kurblik hääl..." Sa oled kui lillekene. 6. ,,...ärahelisenud hääl ...muretsev ilu..." Mures. · Võrdlused: 1. ,,Kui lille unenägu ...kui vaikne armas aim ...kui lillekene ...kui uinuja lille vaim ...kui vari ...kui lille kaitseingel..." Sa oled kui . 2. ,,...kui Iisrael vanast' ...kui Iisrael prohveti päevil ...just nagu Iisrael ka..
annaabi.ee 
